Valu pohjuste ja ravi olaliidete valu.

Retsenseerinud: dr. Peamine eesmärk on leida probleemi põhjus ja see lahendada. Tihti ei ole see valus ja ragina vastu midagi väga teha ei saa. Seda haigust põeb kolm kuni viis protsenti elanikest. Manuaalterapeut tegeleb kogu tugiliikumisaparaadiga, kõikide erinevate liigestega.

Kasvatagem lihaseid, et sundasendid maha ei murraks Kasvatagem lihaseid, et sundasendid maha ei murraks «Me elame küll sõrmedega juhitavas maailmas, kuid sellegipoolest peaks liigeste ümber kasvatama tugeva lihaskonna, et pidevast sundasendist tingitud hädad meid kahjustama ei hakkaks,» rõhutab Confido manuaalterapeut Toomas Proovel. Vanal ajal kiputi end ära venitama kartulivõtu või puude lõhkumise käigus. Tänapäeval harrastatakse rahvasporti, aga ka ekstreemsemaid hobisid nagu lainelaual sõit, mille käigus võib juhtuda, et mõni liiges läheb nö «paigast ära. Just säärastel puhkudel, kui midagi on natuke «paigast ära,» kuid kirurginuga ja tõsisemat sekkumist pole vaja, tuleb appi füsioteraapia valdkond nimega manuaalteraapia. Mitte pelgalt kondiväänamine… Küllap assotsieerub manuaalteraapia meist paljudel kiropraktikaga — mõlema kohta levivad arvamused, justkui oleks tegu kondiväänamisega, mille raames valude käes kannataja kehaga imevigureid tehakse.

Probleem on ilmselt kahepoolne: ortopeedid pole seda küsimust endale teadvustanud ja perearstid ei oska alati kindlaks määrata häda täpset põhjust, mistõttu ravi jääb ebamääraseks ja üldiseks. Selle tõestuseks on polikliinikust ortopeedi juurde sattunud patsientide diagnoosid, milleks on enamasti kas neuroloogide määratud kaelaradikuliit või perearstide konstateeritud periartriit.

NAUTICA CONFIDO KIIRKLIINIK

Sageli pole haige õlga põhjalikult uuritud. Diagnoos pannakse röntgeniülesvõtte järgi: kui kaelalülides esineb mingeid muutusi, siis diagnoositakse kaelaradikuliit, vastasel korral aga periartriit.

Viimatinimetatu on ortopeedi jaoks liiga üldine mõiste, pealegi ei kasutata meditsiinialses kirjanduses enam seda terminit. Liigutusteraapia on tähtsaim Kõige rohkem esineb kahte tüüpi õlahädasid: nn. Esimene on õlaliigese õla liikuvuse järkjärguline vähenemine kapsliliidete tagajärjel, mida tuleb sagedasti ette keskealistel naistel.

WHY REGRESSION THERAPY?

Algstaadiumis esineb valu, millele järgneb liikuvuse piiratus. Valu tõttu sageli tehtav soojendusravi annab ägedal juhul vastupidise efekti. Peamine ravi on liigutusteraapia, kuid vältida tuleb äkilisi liigutusi.

Chondroitiin ja glukoosamiini analoogid

Patsient vajab peamiselt passiivset liigutusteraapiat - patsiendi õlaga võimleb spetsialist. Kuna ravi on pikaajaline, siis peaks patsient lühikese intensiivse ravikuuri asemel tegema läbi pikemaajalise liigutusteraapia.

Miks haigus täpselt tekib, ei teata, kuid mis ja kes selle vastu aitab? Külmunud õla sündroom ehk adhesiivne kapsuliit on haigus, mis piirab õlaliigese liikuvust ja põhjustab valu. Seda haigust põeb kolm kuni viis protsenti elanikest. Liiges on ümbritsetud liigesekapsliga, mis tavaliselt on elastne ja veniv, võimaldades liigesel täies ulatuses liikuda. Kui õlaliigeses tekib põletik, siis liigesekapsel pakseneb ning tekivad liited.

Valu puhul on soovitatav tarvitada mittesteroidseid põletikuvastaseid preparaate, raskematel juhtudel tehakse liigesesiseseid hormoonsüste. Näidustatud on ka liigese liikuvuse parandamine narkoosis ja artroskoopia, kuid nimetatud protseduuridega tuleb olla väga ettevaatlik.

Probleemid luude ja liigestega

Puudub järelravi Impingementsündroomi mõiste on võetud kasutusele viimasel kümnendil ja on kõige sobilikum nn. Impingement ehk kitsenemine kas kõõluse- lihase- või limapaunapõletik, luulised muutused jne.

Peamine valu kurk

Ortopeed peab selgitama välja valu otsese põhjustaja ja sellest johtuvalt ka ravima. Taas tuleb rõhutada liigutusravi tähtsust, samaaegselt võib tarvitada ka mittesteroidseid valuvaigisteid.

Impingementsündroomi ravitakse operatsioonide, valuvaigistavate blokaadide või hormoonsüstidega, kuid tihti pöörduvad patsiendid peagi samade kaebustega arsti juurde tagasi.

Auverte valu liigestel

Põhjus peitub järelravis, õigemini selle puudumises. Seetõttu tuleks kasutada mõlemat ravimeetodit, nii ortopeedilist kui ka liigutusravi, kompleksselt. Tõenäoliselt toimib lähitulevikus meilgi sama süsteem, mis arenenud riikides - õlahädadega patsiente võtavad koos vastu nii ortopeed kui ka taastusravi arst. Artikli autor on Mustamäe haigla ortopeed.