Juurdevaheliste liigeste ravi.

Sõrmedel haarab haigus enamasti palju liigeseid korraga. Liikumisvõimel on ju elus hindamatu väärtus nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil. Liigesepõletiku tüüpiliseks tunnuseks on pikema puhkuse järgne liigeste kangus, mida esineb kõige rohkem just hommikuti. Kahjuks on neis soovitustes jäetud arvesse võtmata inimese vanus ja eelnenud haiguste võimalikke jääknähte. Ravimeid ja taastus­ravi ühendades saab liigesekahjustusi vältida juba lõviosal patsientidest.

  • Никки едва могла поверить своей удаче: прямо за воротами Изумрудного города их дожидался страусозавр, как и обещал Арчи.
  • Reie ja liigese kaela valus
  • И этот самый Святой Микель до сих пор посещает .

Tuleb ka ette, et reumatoidartriit järgneb artroosile või podagrale. Osal juhtudel ei saa haiguse algust seostada eelneva või olemasoleva põletikuga. Haiguse tekkepõhjused ei ole veel täiesti selged, kuid kindlaks on tehtud selle haiguse arenemisega seotud immuunsuse vastupanuvõime haigustele muutused. On teada ka pärilikkuse küllalt suur osatähtsus reumatoidartriiti haigestumisel.

Eeldused haigestumiseks loob pikemaajaline niiskes ja külmas keskkonnas töötamine või viibimine. Reumatoidartriit on üldhaigus, mille puhul tulevad esiplaanile käe- ja jalaliigeste põletikud.

Haiguse algus Juurdevaheliste liigeste ravi olla küllaltki ebamääraste üldnähtudega, nagu väsimus ja väike palavik. Siiski hakkab enamik haigestujaid tundma hommikuti kogu keha või mõne liigese kangestust, mis liigutamisel ei möödu kiiresti. Liigesed hakkavad valutama eriti hommikupoolsel öölpaistetama ja edaspidi moonduma. Haigus võib kahjustada ka siseelundeid. Reumatoidartriidi ravi on pikaajaline ja võib, olenevalt haiguse kulust, kesta pidevalt aastaid.

Sageli alustatakse ravi haiglas, et võimalikult täielikult kindlaks teha haige seisund, vastavalt sellele määrata ravimid ja jälgida, kuidas need hakkavad toimima. Peale ravimite kasutatakse veel ka massaazi, võimlemist, elekterravi, kirurgilise ja ortopeedilise ravi meetodeid ning sanatoorset ravi.

Haiguse kahtluse korral tuleb kohe arsti juurde minna, et läbivaatuse ja uuringute abil selgitada diagnoos. Varasel ja õigel ravil on haiguse edaspidise soodsama kulu suhtes oluline tähtsus.

Haige enesepoolne panus ravimisel on ravimite täpne, eeskirjale vastav tarvitamine, et ravitulemus oleks parim ja suhteliselt tugevatoimeliste ravimite häirivaid kõrvalnähte vähem.

Haigel tuleb püüda igati vältida külmetushaigusi ja kõigi elundite põletikke, millele peaaegu alati järgneb reumatoidartriidi ägenemine. Iga ägenemine halvendab liigeste seisundit. Tuleb hoiduda kokkupuutest külma veega ja viibimisest külmas ning niiskes ruumis.

Haigestunud liigesed kipuvad vahel üsna varakult painutusseisus kokku tõmbuma ja moonduma. Erakordselt oluline on ravivõimlemine liigeste liikuvuse säilitamiseks ja moondumise pidurdamiseks.

Alati ainult võimlemisest ei piisa ja appi tuleb võtta ka asendiravi liigeste moondumise ärahoidmiseks. Ööseks või puhketundideks asetatakse liigestele, mis tõmbuvad painutusseisu või muusse valesse asendisse, kergesti kinnitatav ja äravõetav spetsiaalne lahas.

Niisugust lahast tuleb kasutada järjekindlalt igal öösel ja kaua aega, näiteks sõrmede ja randmeliigese õige asendi säilitamiseks, moondumise ärahoidmiseks aastat järjest. Põlveliigeste painutusseisu, kõveraks jäämise vältimiseks tuleb lamada kushetil kõhuli, labajalad üle selle otsa, nii on need venitavaks raskuseks. Seda tuleb teha veerand tundi mitu korda päevas. Isegi siis, kui põlv on juba painutusseisu tõmbunud, on selle meetodiga edu saavutatud, rakendades seda iga päev Juurdevaheliste liigeste ravi vältel.

Selili lamamisel ei tohi panna ei patja ega riiderulli põlvede alla toetamiseks valu vastu, sest põlved jäävad siis kõveraks. Reumatoidartriiti põdejal on peaaegu alati väsimustunne, mistõttu ta tahab Valuvalu valutab lamada, seda ka haiguse ägenemishoogude vaheajal. Lülisamba moondumise ennetamiseks peab ta puhkama ja magama kõvavõitu tasasel, lohkudeta voodil või kushetil, madal padi pea all.

Jalad olgu põlvedest sirged ja labajalad vastu voodi otsa nii, et labajala ja sääre vahel on täisnurk. Seega välditakse rippuva, ülesirutatud labajala teket, mille peale tallale ju enam astuda ei saa. Haige olulisim eneseabi seisnebki liigeste moondumise vastu võitlemises ja igasuguste mis tahes põletike lisandumise vältida püüdmises. Liigeste koduseks paikseks raviks kasutatakse salve, geele ja kreeme, mis sisaldavad valu- ja põletikuvastaseid ravimeid.

Osteoporoos e. Mida vanem ja kehaliselt vähem aktiivne on elanikkond, seda enam leidub nende seas osteoporoosiga inimesi. Haigus tabab enam naisi kui mehi. Osteoporoos on luu ainevahetuse haigus, mille puhul inimese luumass väheneb ja tekib luukoe ehituse muutus, mis toob endaga kaasa luu vastupidavuse languse ja luumurru riski suurenemise.

Luukoe peamisteks mineraalseteks koostisosadeks on üliväikesed kaltsiumi ja fosfori kristallid, mis asuvad orgaanilisest ainest kollageenkiudude tihedas võrgustikus.

Need kiud annavad luule suhtelise painduvuse, kaltsiumikristallid - kõvaduse ja tugevuse. Vananenud luukude asendatakse pidevalt uuega, s. Noorel Juurdevaheliste liigeste ravi on ülekaalus luu kasvamine, täiskasvanul on luu uuenemine ja lagunemine peaaegu tasakaalus, kuid eakal inimesel ületab vana luu lagunemine uue moodustamise.

Seetõttu muutub luu urbsemaks e. Vananemisega kaasnev osteoporoos tekib nii naistel kui meestel. Naiste luud on kogu elu hõredamad kui meestel. Luumassi vähenemine algab naistel umbes aastaselt ja kiireneb pärast menstruatsiooni lakkamist.

Mineraalainete kahanemise põhjuseks on munasarjade talitluse nõrgenemine.

  • Juveniilne idiopaatiline artriit | koleri2.ee
  • Tunnuseks on pikaajaline liigesepõletik, millega seondub mitmeid üldnähte.
  • Tugevad valuvaigistid liigestele
  • Vanemad inimesed on traumadele vastuvõtlikumad ning ülekoormusvigastused kipuvad neil kergemini tekkima.

Meestel on luumass suurem, mineraalainete kadumine luustikust aeglasem ja see algab umbes aastaselt. Haigus avaldub luumurdude tekkimises. Naistel esineb osteoporoosist soodustatud luumurde palju rohkem kui meestel.

Untitled Document

Luumurrud hakkavad naistel sagenema Kõige sagedamini murduvad kodarluu randme lähedal, lülisamba lülid ja reieluukael. Lülisamba lülis väikeste luupõrgakeste murdumine võib toimuda valutult. Kui see toimub seoses raskuste tõstmisega, järsu kummardumise või keeramisega, siis esineb lühem või kestvam seljavalu. Luukoe pideva hõrenemise ja korduvate murdude tagajärjel vajuvad lülid madalamaks ja ka nende kuju muutub. Inimene jääb sellest lühemaks ja selg vajub küüru.

Luu tihedust on Juurdevaheliste liigeste ravi määrata vastava aparaadi, densitomeetriga Tallinna Keskhaiglas ja Tartu Maarjamõisa Haiglas. Kui densitomeeter näitab osteoporoosi, soovitatakse ravi. Raviks kasutatakse kaltsiumi, kalamaksaõli, D-vitamiini ja muid preparaate. Reieluumurdu ravitakse haiglas, paranemine kipub olema aeglane, mõnikord seda ei toimugi ja järgneb invaliidsus. Tähtis osteoporoosi aeglustaja ja seega luumurdude ohu vähendaja on õige toitumine. Organismile vajalik kaltsium saadakse toiduga.

Suurimateks kaltsiumiallikateks on piimasaadused: täispiim, juust, kohupiim jt. Taimedest sisaldavad rohkem kaltsiumi spinat, murulauk, porrulauk, seller, mädarõigas, herned, oad, porgandid ja kapsad, teised vähem. Täiskasvanud inimene vajab päevas u 1 g kaltsiumi. Selle koguse kaltsiumi saab ta näiteks kolmest klaasist piimast või 80 g juustust.

Menopausis naine vajab päevas 1,5 g kaltsiumi.

Peale kaltsiumi on vajalik ka D-vitamiin, mida leidub kalamaksaõlis, kalas, piimas, munades. Alkohol takistab kaltsiumi omastamist. Suitsetavatel naistel tekib menopaus varem ja luumurde esineb sagedamini kui mittesuitsetajatel. Ka mõned ravimid glükokortikostroidhormoonid põhjustavad luukoe hõredamaks muutumist.

Nende pikemaajalisel tarvitamisel määratakse vajaduse korral lisaks luu säilimist tagavad ravimid. Kehaline aktiivsus aeglustab oluliselt osteoporoosi arenemist. Lihaste pingutamine soodustab luu tekkimist - tugevamate lihastega inimestel on ka luud tugevamad.

Kehalised harjutused suurendavad verevoolu luudesse ja veri toob kohale luu ülesehitamiseks vajalikke aineid. Mitmekülgne liikumine, eriti aga pideva sobiva koormusega treenimine, aitab säilitada luumassi menopausis naistel ja ka üsna vanadel inimestel.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee on otsustanud tähistada Maailma Tervishoiuorganisatsioon kuulutas aastat liigesehaiguste kümmeaastakuks. Põhjuseks on vajadus juhtida tähelepanu olukorrale, et umbes pooled üle 60 aasta vanustest inimestest kannatavad luu- ja liigeste haiguste all. Neile lisanduvad veel liiklusõnnetustes lihasluukonna vigastusi saanud isikud, kelle arv arenenud maades pidevalt kasvab.

Harjutuste lõpetamine, ka igapäevatoimingute tunduv vähendamine, eriti aga voodirahu nõudvate haiguste põdemine, suurendavad luumassi tunduvat kadu juba mõne nädala või kuu jooksul. Soovitatav on liikuda värskes õhus päikese käes, muidugi siis, kui viimane pole mingi tervisehäire tõttu keelatud.

Samal teemal

Arvatakse, et üsna sobiv koormus oleks käia jalgsi km neljal-viiel päeval nädalas, aeglaselt liikumiskiirust tõstes. Ettevaatlik tegutsemine ja kukkumise vältimine on parim viis luumurdude ärahoidmiseks. Seoses vananemisega lihasluukonna ja närvisüsteemi talitlus nõrgeneb ning liigutuste kooskõlastus halveneb. Seetõttu on raskem tasakaalu hoida ja kergem kukkuda. Haigused, mis kangestavad ja moondavad lülisammast või liigeseid, muudavad liikumise kohmakaks ja kukkumise võimaluse suuremaks.

Liikuda tuleb küllaldaselt, kuid rahulikult ja tähelepanelikult hea valgustuse juures. Astumise ohutust silmas Juurdevaheliste liigeste ravi tuleb arvesse võtta, et kõrgekontsalistes või paksutallalistes kingades komistatakse ja kaotatakse tasakaal ning sileda tallaga talvesaabastes libisetakse õige hõlpsasti. Eale ja tervisele vastav sportimine või kehaline töö parandab lihaste-närvide kooskõlalist talitlust märgatavalt, millest paraneb tasakaalu säilitamise võime ja väheneb kukkumise oht.

Enamik inimesi saab osteoporoosiga hakkama ilma ravimiteta ja õige elukorralduse abil. Podagra Levimus. Podagra esinemissagedus eri maades on erinev. Näiteks on podagra Inglismaal ja Prantsusmaal palju levinum kui Jaapanis, kuid igal pool haigestuvad mehed tunduvalt sagedamini kui naised. Podagra arenemise eelduseks on pärilik ainevahetuse iseärasus, mille tõttu tekib organismis palju kusihapet.

Neerud ei suuda seda vajalikul määral uriiniga välja viia. Kusihappe ladestub nõeljate kristallidena liigestes, kõõlustes, kõõlusetuppedes, nahas, neerudes. Kusihappe sadestumise kohtades tekivad sõlmekesed ja põletikunähud. Podagrasse haigestuja on tavaliselt enne haigusnähtude ilmumist ülekaaluline või rasvunud ja väheliikuva eluviisiga. Podagra eelsoodumuse korral on haigusnähtude esiletulekut soodustavaks asjaoluks toiduga saadavate puriinainete liigsus. Puriinaineist tekib kusihape.

Enamasti areneb podagra salaja, aeglaselt ja kulgeb aeg-ajalt ägeneva liigesepõletikuga. Haigus tuleb ilmsiks Haigushoogu väljakutsuvaks teguriks võib olla väga rikkalik söögikord ebasobivate toitudega, rohke alkoholitarbimine, külmetus, tugev kehaline Puha polve antibiootikum vaimne ülepingutus.

Kõige sagedamini tabab podagra suurvarba põhiliigest, harvemini hüppe- põlve- või Juurdevaheliste liigeste ravi.

Haigestunud liigest ei ole valu tõttu võimalik liigutada, isegi teki puudutus vastu varvast või mõnda teist haigestunud liigest kutsub esile tugeva valu. Haige liiges punetab, paistetab ja aja jooksul moondub. Podagrat diagnoositakse haiguspildi, vereseerumis kusihappe määramise ja liigeste röntgenuuringute järgi.

Kaasajal on podagra üldiselt hästi ravitav. On olemas ravimeid, mis takistavad organismis kusihappe tekkimist, ja ravimeid, mis soodustavad kusihappe väljumist uriiniga, ning ka ravimeid, mis vähendavad põletiku ägedust. Liigesepõletiku tüüpiliseks tunnuseks on pikema puhkuse järgne liigeste kangus, mida esineb kõige rohkem just hommikuti.

Enamasti püüavad lapsed valu leevendamiseks liigest kergelt kõveras hoida. Ravi saamata võib põletik liigest kahjustada kahel viisil: Liigesekelme võib muutuda väga paksuks, sellele tekib pannus, mis kasvab liigese servadest vaba kõhrepinnaga kokku ja katab selle.

Edasi kahjustavad aegamisi liigesekõhred ja luud. Liigeste pidev kergelt kõverdatud asend ja vähene liikuvus põhjustavad lihaste ja pehmete kudede atroofiat ehk kängumist, väljavenimist või kokkutõmbumist, mis kõik viivad liigese väärasendini.

JIA jagatakse mitmeks alatüübiks. Haigusvorme eristatakse peamiselt selle põh­jal, kas ilmneb ka kogu organismi haigestumise üldnähte nagu palavikku, halba enesetunnet ja sellega kaasuvaid lihas- ja liigesevalusid, nahalöövet ning siseelundite haaratust, või on haigusest haaratud ainult liigesed.

Viimasel juhul jaotatakse haigus alatüüpideks liigeste arvu järgi oligoartriit ehk ühe kuni nelja liigese põletik ning polüartriit ehk viie ja enama liigese põletik.

Haiguse alatüüp diagnoositakse esimese poole aasta jooksul avaldunud tunnuste põhjal. Diagnoosimisel on lisaks haigustunnustele abi laboratoorsetest analüüsidest. Nii suudab arst täpsemalt määratleda, millise JIA alatüübiga on tegu ja kas patsiendil on oht komplikatsioonide, näiteks kroonilise silmapõletiku tekkeks.

Korrapärastest ultraheli- ja röntgenuuringutest võib olla abi haiguse süvenemise diagnoosimisel ja sellest sõltuva ravi planeerimisel.

Ravi on iga lapse jaoks individuaalne. Ravi eesmärgiks on aidata lapsel elada võimalikult normaalset elu ning ennetada liigese- ja elundikahjustusi. Pole õige ravi algusega venitada ootuses, et haigus iseenesest leevendub. Haigus võib küll iseeneslikult leevenduda, kuid varieeruva ja prognoosimata aja järel. Selleks ajaks võivad aga liigestes olla juba välja kujunenud pöördumatud muutused.

Kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid. Pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid nimetatakse ka baas- ehk põhiravimiteks. Baasravimeid hakatakse kasutama kohe peale diagnoosi panemist ja neid võib kasutada ka paralleelselt põletikuvastaste ravimitega.

Pikaajaline ravi kestab kuid ja vajadusel aastaidki. Enamike pikaajaliste ravimite mõju hakkab ilmnema alles 2—3 ravikuu järel. Viimastel aastatel on artriidi ravisse jõudnud bioloogilised ravimid. Ravimid toimivad üsna kiiresti ja siiamaani on neid turvaliseks peetud. Bioloogilisi ravimeid nagu teisigi pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid tarvitavad lapsed on arstliku kontrolli all.

Kortikosteroid ehk hormoonravi on saadaval olevatest ravimitest tõhusaimad immuunsüsteemi aktiivsust pärssivad ja põletiku aktiivsust vähendavad ravimid.

Samas neid võib kasutada piiratult, sest ravimite pikaajalisel kasutamisel ilmnevad tõsised kõrvalnähud nagu osteoporoos ehk luuhõrenemine ja kasvu pidurdumine. Siiski on Juurdevaheliste liigeste ravi vajalikud ajutise ravimina ootamatute haigusnähtude korral, mil oodatakse pikaajalise ravi tulemust.

Suured kortikoste­roi­d ­annused suurendavad olulisel määral ka söögiisu, mis lisab kehakaalu. Seetõttu on oluline anda lapsele söögiks selliseid toite, mis igapäevast kalorite hulka suurendamata siiski nälja kustutavad.

Liigesesiseseid süste kasutatakse kõige sagedamini siis, kui põletikulisi liigeseid on ainult üks või mõni ning kui on oht, et valust tingitud liigesjäikus võib viia väärasendi tekkimiseni.

Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.

JIA põdevatel lastel tuleks kindlasti käia uuringutel silmaarsti juures. Selle haigusega satub organismi spetsiifiline nakkus, mis võib kahjustada liigeseid sarnaselt süsteemsete sidekoehaigustega.

Uudismoodustised ehk kasvajad. Kui mingi liigesepiirkond valutab, tuleb alati mõelda ka sellele variandile, eriti juhul, kui valuga kaasneb turse või on ebatavalises kohas märgata kühmukest.

Laste nn kasvuvalud. Lastel võivad liigesevalud tekkida kiire kasvu perioodil 12—15aastaseltkui nende füüsiline koormus on suur.

Rahvakeeli nimetatakse seda nähtust kasvuvaluks, kuid tegelikult on tegemist kõhre ülekoormusvigastusega. Laste liigesed on palju koormustundlikumad ja eriti kiire kasvu perioodil tekib neil märksa kergemini ülekoormusvigastus kui Juurdevaheliste liigeste ravi inimestel. Kui lapsel hakkavad liigesed valutama, on see märk valest koormusest. Ülekaal ja passiivne elustiil. Passiivse elustiiliga inimestel tekivad probleemid siis, kui tuleb äkki rohkem liikuda, näiteks võetakse ette pikem rattasõit või matk.

Nende tugiliikumisstruktuur pole pingutuseks valmis. On ka inimesi, kes keskealisena otsustavad hakata tõsisemalt spordiga tegelema ja tihti näeb see välja nii, et kevadel alustatakse jooksmist plaaniga sügisel maratonil osaleda. Nii käitudes on ülekoormusvigastuse oht väga suur. Kuidas vältida? Vali sobiv sportlik tegevus. Kui oled ülekaaluline, ära mine jooksma ega palli mängima korvpall, võrkpall jne.

Liigeste seisukohalt on parimad alad sellised, kus ei ole tegemist hüpete ega järskude pööretega, vaid toimub dünaamiline liikumine — näiteks ujumine, sõudmine, rattasõit, kõndimine.