Luude ja liigeste haiguste nimi

Pikaajalist ravi talutakse üldiselt hästi. Artriit on liigesepõletik ja erinevaid põletikulisi liigesehaigusi on palju.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «

Reumatoidartriit — on põletikuline autoimmuunne haigus — polüartriit e hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. Autoimmuunne põletik tekib liigesekapsli sisekestas sünooviumismis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. Reumatoidartriit on krooniline haigus, mis kulgeb laineliselt, ägenemiste ja vaibumistega.

Reumatoidartriidi puhul toimuvad muutused haige immuunsüsteemis, mis selle asemel, et võidelda haigusega, pöördub osalt oma organismi vastu, põhjustades autoimmuunse reaktsiooni. Kehavõõraste ainete ja haigustekitajate — viiruste, bakterite jt äratundmise ja kõrvaldamisega tegeleb immuunsüsteem, kuid millegipärast on immuunsüsteem segaduses ja ei saa haigustekitajatega hakkama.

Tavameditsiin nimetab olukorda, kus immuunsüsteemi rakud asuvad ründama ja kahjustama keha enda rakke ja kudesid, autoimmuunhaiguseks. Juveniilne idiopaatiline artriit — reumatoidartriit ei ole ainult vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini ndates eluaastates. Osteoporoos- e. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti.

Luude ja liigeste haiguste nimi Ola uhise bursiidi poletik

Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. Sekundaarne e. Psoriaatiline artriit — on psoriaasiga kaasnev krooniline liigesepõletik.

Tegemist on liigespõletikuga, mis on põhjustatud naha ja küünte psoriaasist. Mis põhjustab liigese ja luude haigusi?

Paljude liigeste ja luude haiguste puhul kirjutavad meditsiiniportaalid, et pole teada, mis võib neid haigusi põhjustada, kuid mõned viited, millele viidatakse on järgmised: ülekoormus — nt mingi pidev ühtne liigutus nt sportlastel ja ehitajatel, ülekaal — liigne kaal surub liigestele, infektsioon — mõne viiruse, bakteri või seeninfektsiooni tagajärjel tekkinud liigesepõletik, pärilikkus, ainevahetushäired.

Reuma aabits

Kahjuks ei kirjutata haiguste puhul kuigi palju ega selgelt lahti, mis ikkagi võib neid haigusi põhjustada. Infektsioon ja ainevahetushäire ei ütle inimesele kuigi palju ja seetõttu ei oska inimesed ennast ka aidata.

  • Mis on Chondroitiinis ja glukoosamiinis
  • Marika Jürgenson,
  • Liganduste ja liigese ola ravi
  • Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks.

Üle jääbki ainult loota, et ravimid aitavad, kuid ravimid ei ravi välja algset põhjust, miks haigus üldse tekkis. Ülekoormuse puhul saab inimene loomulikult anda oma liigesele puhkust, muuta töötingimusi või vahetada töö, kui ei soovi, et haigus jääks krooniliseks. Ülekaal on tänapäeval sagedane nähe, mis võib tekkida nii stressist, ühekülgsest toitumisest, vähesest liikumisest kui ka vähesest vedeliku tarbimisest.

ARTROOS, OSTEOPOROOS, REUMATOIDARTRIIT – ja muud kroonilised liigeste ja luude haigused

Infektsioonide puhul ei jätaks ma uurimata alternatiivmedistiini valdkonna uurimistöid ega ka muid kanaleid. Viiruse taandamiseks tuleb puhastada organismmuuta söömisharjumusi, lahendada stressiallikad nt väsimuse korral oma vajadustest teada andmine, muuta või vabastada sissesööbinud arusaamu nt pean kõigega üksi hakkama saama, jne.

Liigesed ühendavad mõtted ja tunded liikumise ja tegutsemisega. Kõik toesehaiged vajavad taastusravi, milleks on samuti vajalik eri asjatundjate koostöö. Kõige parem on ravitulemus siis, kui toesehaige ravimisega tegeleb meeskond, kus kõik olulised erialad on esindatud. Tekst on kirjutatud peamiselt juhendiks põletikuliste reumaatiliste haiguste põdejatele.

Aga liigesekulumus ei tähenda paratamatuid valusid. Inimeste valutundlikkus on erinev ja on kõrges eas inimesi, kes liigeste üle üldse eriti ei kurda. Seega võimete ja teatud eakohaste piirangutega on mõistlik arvestada. Tugevama valu puhuks on suur valik valuravimeid. Tõsi, neil on ka hulk võimalikke kõrvaltoimed, kuid enamasti ikka leidub sobiv ravim. Ärakulunud liigesed, näiteks põlved või puusad, küünar- või randmeliigesed, saab välja vahetada, asendada tehisliigesega.

Luude ja liigeste haiguste nimi ortopeedid teevad seda meisterlikult. Kahjuks kõiki liigeseid proteesida ei saa, pole välja töötatud sobivaid proteese. Enamikul jätkub liigeseid siiski kogu eluks.

Mis on liigesehaiguste riskitegurid? Kas meie kliima soodustab liigesepõletikke? Liigesepõletike riskiteguriks on infektsioonid, mis võivad vallandada pikaajalise haiguse. Aga Anesteesia liigesed nakkusi ei ole võimalik ära hoida, nii nagu ka pärilikkust ei saa Magab olauhendus. Meie ilmastik otseselt liigesehaigusi esile ei kutsu, kuigi niiske ja jaheda ilmaga on liigesed võib-olla valusamad.

Arvatakse, et suurematel laiuskraadidel on rohkem põletikulisi haigusi, sest pool aastat on siin jahe ja pime ning nahk ei saa küllalt päiksevalgust, seega napib D-vitamiinimillel on muuhulgas põletikku ennetav ja muide ka vähivastane toime.

Kroonilised liigesepõletikud ägenevad kevaditi ja sügiseti, nii nagu ammu on teada, et liigesevalu ennustab ilmastikumuutust. Liigesekulumuse ja omandatud liigesemoonete üheks riskiteguriks on liigeste traumad ja ülekoormus. Oma kehalisi eeldusi ja sporditraumade riski tuleks kaaluda elukutselise või harrastusspordiala valikul.

Põlvedele ja pöidadele võib teha palju halba jooksmine asfaldil. Vale töö- ja magamisasend toob kaasa tõsiseid muresid lülisamba kaela- ja nimmeosas. Kõrged kingakontsad ja kitsad kinganinad on süüdi eespöia moonetes, millest tuntuim on väljapöörd-suurvarvas. Kingamood teeb naiste jalad haigeks, sellest on kahju. Ülikute podagra on tuttav ajaloost, kuna mõned riigimehed, kirikuvürstid ja teised kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega.

Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud. Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline.

On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad täiesti ära. Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse. Ravimata podagra kahjustab ka neerusid.

Diagnoosi kinnitamiseks võetakse liigesevedelikust nõelaga proov, milles mikroskoobiga nähakse uraadikristalle. RAVI Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti.

Luude ja liigeste haiguste nimi Valu olal, kui painduvad kaed kuunarnukis

Kõige tõhusam podagrahoo ravi on liigesesse süstitud steroidhormoon. Kui oled haigestunud podagrasse, on Sul põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti.

Kui kuskil koljus tekkiv lima alla valgub ja liigesesse koguneb, tekib sinna turse. See oli niinimetatud humoraalne haigustekketeooria humor — kreeka k vedelik. Keskajal oli ligi nelikümmend reuma ehk valu liiki, näiteks hambareuma.

Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape. Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid. Kui tarvitate diureetikume või diabeediravimeid, paraneb podagra vähehaaval ka ilma muu ravita, kui on võimalik neid ravimeid teistega asendada. Kui dieedist raviks ei piisa või Sa ei soovi dieeti pidada, määratakse Sulle pärast kolmandat podagrahoogu ravimid, mis vähendavad vere kusihappesisaldust.

Allopurinool on väga tõhus. Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane üks tablett nädalas või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul. Probenetsiid viib kusihappe verest ja kehast kusega välja. See on hea ravim, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat 1 teelusikatäis 4 korda päevas umbes paari nädala jooksul, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks.

Raskusi võib tekkida, kui ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid ja neid ei saa kasutada. Rohkesti puriine sisaldavad ja ainult vähehaaval söödavad toiduained: kala; liha; oad, herned, soja, spargel, seened.

Tervendav nähtus - dokumentaalfilm - 1. osa

Muud ohtlikud ained: kõik alkohoolsed joogid, eriti õlu; atsetüülsalitsüülhapet aspiriini sisaldavad palaviku- jt ravimid. Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis. Kõige sagedamini haigestuvad 60—aastased naised ja kõige harvem noored mehed. See ei ole pärilik haigus, kuid kalduvus haigestuda on kergelt pärilik. Teised reumatoidartriiti soodustavad tegurid on eelnenud sünnitus, nakkused ja võimalik, et ka liigeste vigastused.

Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks Luude ja liigeste haiguste nimi, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu.

Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Kui tekib liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema. Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke. Ergastatud põletikurakud eritavad enda ümber põletiku Kehaliigendid valulikud mh interleukiinid, prostaglandiinid, TNFmis verega levivad kõikjale ning põhjustavad üldisi põletikunähte.

Need on väsimus, palavik, isutus, üldine pahaolu. Põletiku korral kiireneb sete ja tõuseb CRP. Põletikuline kude kasvab ja levib piki liigesekõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid. Tagajärjeks on liigeseosiste hävimine, erosioonide e uurete teke ja liigese talitlushäire. Põletik kahjustab ka kõõluseid ning aastate jooksul kujunevad reumatoidartriidile iseloomulikud deformatsioonid moonded.

Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest. Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise.

Turset täheldatakse alguses peamiselt sõrmedes ja randmetes. Kõige iseloomulikumal juhul ongi reumatoidartriit varvaste ja labakäte liigeste haigus, kuid see võib levida kõigisse jäsemeliigestesse, aga ka lõualiigestesse ja lülisamba kaelaossa. Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus. Üldseisund halveneb sedamööda, mida rohkem liigeseid on haigestunud ja mida kiirem on sete.

Sagedamini on reumatoidartriit siiski pikaajaline, isegi aastakümneid kestev haigus. Kõhre ja luu uuristamine algab juba nädalate jooksul. Aastatega uurded laienevad ja ilmuvad üha uutesse liigestesse. Kauakestev põletik närtsitab kudesid: nahk õheneb, lihased kõhetuvad, luu hõreneb ja vere hemoglobiin langeb. Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused.

Ka labakäte väikeste liigeste kahjustus segab tööd ja toimetulekut. Ehkki liikumine ja liigutused on suuresti häiritud, peab suurem osa haigetest — ehkki küll mitte kõik — suurimaks mureks valu. Vaevalt et haigel tuleb mõne muu haiguse korral kannatada valu peaaegu kõigis liigestes peaaegu iga päev peaaegu poolsada aastat.

Kauakestnud reumatoidartriidi puhul võib olla häireid ka teistes elundites. Silmade, suu ja suguelundite limaskesta kuivamine on tingitud Sjögreni ehk kuivuse sündroomist. Väikeveresoonte põletikust tingitud reumatoidsõlmed võivad kasvada küünarnukkide, sõrmede või istmiku ümbrusse. Valgesõrmsus ehk Raynaud´ tunnus on märk veresoontekahjustusest. Kopsudes võivad tekkida kopsukelmepõletik, reumatoidsõlmed, healoomuline armkude või raske ja kiiresti arenev alveoolide kopsusompude sidekoestumine.

Amüloidoos on pikaajalise aktiivse põletiku tagajärg, põletikuvalgu amüloidi ladestumine neerudesse ning teistesse elunditesse ja kudedesse.

Reuma ehk luuvalu ehk jooksva – mis haigus see on? - Eesti Naine

Amüloidoosi sage tüsistus on neerupuudulikkus, mida reumatoidartriidi õige raviga on võimalik ära hoida. Olulised tunnused on liigesetursed eriti sõrmedes ja randmetes, kiirenenud sete, reumatoidfaktor ja CCP tsüklilise tsitrulleeritud peptiidi vastased antikehad veres. Reumatoidartriidi äratundmise hõlbustamiseks kasutatakse klassifikatsioonikriteeriume liigitustunnuseid. Kui haigel esineb neli tunnust seitsmest, võib tema haigust pidada reumatoidartriidiks. Märgiks immuunvastuse häirest on reumatoidartriidihaigete veres sageli reumatoidfaktor, vahel ka teised autoantikehad, eriti anti-CCP.

Iga kokkusurumisega pumbatakse liigesest välja jääkaineid ning iga taaspaisumisega imetakse liigesesse vajalikku toitaineterikast liigesevedelikku. Mida süstemaatilisem on seesugune liigeste mõistlik koormamine, seda parem on liigeste ainevahetus. Alakoormatud või ülekoormatud liiges võib jääda toitainete nappusesse ning kõhr kaotab oma sileduse, elastsuse ja tugevuse.

Probleemid ükskõik millistes liigesega seotud kehaliikmetes võivad põhjustada liigesevalu või muuta liigese liikuvust. Väga suurt koormust kannavad põlveliigesed, peamiseks kogu keha raskust toetavaks liigeseks on puusaliiges.

Kõige liikuvam liiges on õlaliiges, mitmesuguseid igapäevatöid aitavad teha randmeliiges ja väikesed sõrmeliigesed. Peamiselt nendes, suuremaid koormusi ja olulisemaid funktsioone täitvates liigestes avalduvad ka vaevused.

Reuma aabits | koleri2.ee

Liigesevaevused võib jagada liigeste ülekoormamise tagajärgedeks, kulumisega kaasnevateks ja põletikulisteks. Nende kõikide oluline sümptom on valu. Puhkust ja rahu Üleliigset või ühekülgset koormust liigestele põhjustavad kõige sagedamini raske füüsiline töö ja sportimine, lisaks valesti sooritatud liigutused ja ülekaal.

Füüsilise ülekoormuse korral ei pruugi üldjuhul olla kahjustatud liiges ise, põletikust on haaratud liigesekapsel, kõõlused ja kõõluste kinnituskohad luudel.

Luude ja liigeste haiguste nimi Long kreem osteokondroosi kommentaare

Korralikult välja ravimata liigesekapsli ja kõõluste põletik võib põhjustada kroonilist liigesehaigust. Seega vajab nii sporditrauma kui ka tööga ülekoormatud liiges ühtmoodi ja hoolikat ravi. Kõige vigastustealtim liiges on põlv: põlvetraumad tekivad kõige sagedamini sportides. Trauma korral on väga oluline mõne ööpäeva jooksul haiget liigest mitte koormata ja vajadusel piirata ka selle liikumist.