Ei liigu valu uhistes kates, Ma poleks arvanud, et see mu ära rikub - Paljas Porgand

Sõnavabadust võib piirata üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, on vajalik teiste isikute õiguste või hea maine austamiseks, riikliku julgeoleku, avaliku korra või rahva tervise või kõlbluse kaitseks. ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtete rakendamine praktikas.

Mina pärast tavapärast tervislikku toidukorda Antud postitusest on keelatud kasutada sisu ja pilte ilma autori kirjaliku nõusolekuta. Ärkan lameda kõhuga, ei mingit valu, gaase ega puhitust. Söömise ees on lausa hirm tekkinud, sest ma kunagi ei tea, mis toidu järel lõpetan diivanil pikali valudes, mis toit sunnib mind püksirihma lõdvaks laskma või mis toit põhjustab mulle häbiväärseid roiskunud lõhnaga gaase, mis hiilivad ligi väga salakavalalt.

Loa saamisel peab avalikustamisel säilima viide info algallikale va juhul kui ei ole kokkulepitud teisiti. Veebilehe sisu võib printida vaid isiklikuks kasutamiseks. Postitustes olev informatsioon on ainult informeerimise eesmärgil ning autor ei vastuta informatsiooni õigsuse eest. Tegemist ei ole meditsiiniliste soovitustega ning meditsiiniliste küsimustega tuleks alati pöörduda meditsiinitöötaja poole. Mis on sagedasemad probleemid seisulaudade kasutuselevõtuga? Seisulaud ei lahenda ära kõiki töötervise probleeme.

Kas seisulauad on üldse õige lahendus organisatsiooni töötervise probleemile? Millist töötervise probleemi üldse lahendatakse? Võib-olla on enamike probleemide juurpõhjus hoopis psühhosotsiaalsetes ohutegurites näiteks liigne töökoormus ja —tempo, töökiusamine vmtmille puhul seisulauad tõenäoliselt ei aita.

Töötajad ei tea, kuidas vastavalt enda soovidele, eripäradele ja töö iseloomule seisulauda kasutada.

Külastaja küsib:

Eeskujuks võib tuua neid, kes seisavad tööpäeva alguses ja lõpus minutit, kuid tööpäeva keskel ning süvenemist nõudvate tööülesannete puhul istuvad nipp: kui tööpäeva lõpus laud seisvasse asendisse panna, on ta seal ka hommikul.

Paraku on ka neid, kes ebamugavustunde kiuste seisavad tunde, kuigi keha annab ammu märku, et oleks vaja asendit muuta. Ei anta kehale aega seisva tööasendiga harjumiseks.

Hinnapäring Võta seisukoht!?

Ka pikemad ei küüni üle ääre. Kui mõni sinnapoole väljalangend kivi on lahkumisel ruumi jätnud piluks, siis see, kes juhtus välja nägema on äranähtu nimetanud iluks.

Ta samal hetkel ise läbi nähtud ja pole kohta, kus võiks tunda häbi ta. Lapsevanemal on seejuures õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada ning õpetada ja hoolitseda nende heaolu eest.

Õigus elule ja arengule on kõigil lastel, ka neil, kellel on mõni haigus, füüsiline või vaimne puue. Ka sellisele lapsele peab võimaldama tema vajadustest lähtuva maksimaalset arengut soodustava kasvukeskkonna. See peab olema võrdväärne terve lapse kasvukeskkonnaga. Haige, vaimse või füüsilise puudega lapse elutingimused peavad tagama talle eneseväärikuse, soodustama enesekindluse kujunemist ja võimaldama ühiskonnas aktiivselt osaleda.

Ei liigu valu uhistes kates

Lapse maksimaalseks arenguks peavad olema tagatud veel mitmed teised lapse õigused, nagu õigus tervise kaitsele, õigus haridusele, mängule ja puhkamisele. Nendest on lähemalt juttu teiste õiguste all.

Lapse loomulik elukeskkond on perekond. Lapse kasvatamise ja arendamise eest vastutab esmajoones lapsevanem. Nendele lastele, kes ei saa oma pere keskel kasvada, peab kasvatamise ja arendamise tagama riik, eelistades võimalusel peresarnaseid tingimusi.

Lisateave :

Maksimaalselt arendava kasvukeskkonna võimaldamine tähendab, et lapsele peab olema tagatud parim võimalik lapsepõlv. Last tuleb kasvatada tema loomupäraseid oskusi ja võimeid silmas pidades.

Ei liigu valu uhistes kates

Lapsele tuleb võimaldada harmoonilist, armastavat, õnnelikku ja mõistvat kasvukeskkonda. Õigus elule ja arengule on alus teistele arengu tagamisega seotud põhimõtetele, mida sisaldavad konventsiooni ülejäänud artiklid. Neis käsitletakse õigust haridusele, tervishoiule, küllaldasele elatustasemele ja mängule.

Õigusega elule ja arengule on seotud konventsiooni artiklid, mis kaitsevad last väärkohtlemise, ärakasutamise ja relvakonflikti mõjude eest, soodustavad nendesse olukordadesse sattunud laste paranemist ning kindlustavad erihoolduse ja kaitse puudega lastele. Hodgkin, R. Implementation Handbook for the Convention on the Rights of Child. Third ed. Unicef: Genevap 83— Laste õigused. Lastekaitse Liit: Tallinn,lk Samas on oluline, et laps oleks igas olukorras eakohaselt hoitud ning et tema turvalisus oleks tagatud.

Last tuleb kaitsta igasuguse vaimse ja füüsilise vägivalla, ülekohtu, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise ning seksuaalse või muu kuritarvitamise eest. Lapsel on õigus perekonna, ühiskonna, omavalitsuse ja riigi erilisele kaitsele ning abile.

Kaitse vägivalla eest Lapsel nagu täiskasvanulgi on täielik õigus eneseväärikusele. Lapse suhtes pole õigustatud mitte mingit laadi vägivald — ei vaimne ega füüsiline. Seega on lapsel õigus mitte saada kehaliselt väärkoheldud ning olla kaitstud julma ja alandava kohtlemise eest. Väärkohtlemine on piinamine, julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine.

Ei liigu valu uhistes kates

Vaimse vägivalla all mõeldakse alandamist, solvamist, isoleerimist ja muid tegevusi, mis mõjutavad lapse vaimset tervist. Alandavalt mõjub ka karistamine, mis väljendub alavääristamises, piinlikkustunde tekitamises, mõnitamises, ülekohtus, ähvardamises, hirmutamises või naeruvääristamises.

Võta seisukoht!? Kogu tõde seisulaudadest kontoris*

Vaimse vägivalla puhul on eriti haavatavad füüsilise ja vaimse puudega lapsed. Alandavaks kohtlemiseks peetakse füüsilist või vaimset laadi valu või kannatuste põhjustamist eesmärgiga inimest alandada. Füüsiline karistamine on üks väärkohtlemise liike. Kehalise või füüsilise karistamise alla käib mistahes karistamine, kui kasutatakse füüsilist jõudu ja mille eesmärgiks on põhjustada kuitahes kerget või rasket valu ning ebamugavust.

Viimased seisukohad

Füüsilise karistamise all mõeldakse löömist käe või vahendiga, kuid ka tutistamist, raputamist, loopimist, küünistamist, torkimist, põletamist, kõrvetamist või ka sunnitud söömist. Kehaline karistamine on lapse jaoks alandav. Kehaline või muul viisil alandav kohtlemine võib aset leida nii kodus, koolis kui ka mujal. Olgu karistajaks ema, isa, vanaema, vanaisa, tädi, onu, õpetaja, kasvataja või keegi teine — ühelgi juhul ei saa kehalist või muul viisil alandavat karistamist pidada aktsepteeritavaks.

Samuti ei ole aktsepteeritav lastevaheline alandav ja vägivaldne nii füüsiline kui ka vaimne käitumine. Kehaline ja muul viisil alandav kohtlemine riivab lapse eneseväärikust ja õigust kehalisele terviklikkusele. Käitumist, mida täiskasvanu ei aktsepteeri enda suhtes, ei tohi ta rakendada lapse suhtes. Sellest hoolimata esineb laste kehalist karistamist paraku igas riigis.

Laste füüsilist karistamist õigustatakse nii traditsioonide, kasvatusmeetmete kui ka lapse enda huvide eest seismisega.

Ei liigu valu uhistes kates

Lapse huvides on olla kaitstud mistahes liiki vägivalla eest. Füüsilise karistamisega tekitab täiskasvanu lapses hirmu, kuid ei saavuta lugupidamist. Pealegi ei aita füüsiline karistamine lapsel mõista, mis põhjusel tegevus lubatud ei ole.

Füüsiline karistamine õpetab üksnes hirmust tulenevat pimedat allumist suurema ja tugevama käskudele ning nõudmistele.

Laste ja noorte õigused ja kohustused Lapse õiguste konventsioon võeti vastu Eesti liitus konventsiooniga

Lapsed on täiskasvanutest sõltuvad ja nad vajavad kaitset täiskasvanute vägivalla eest. Esimese riigina keelustas laste kehalise karistamise Rootsi Täiskasvanutel on laste karistamises palju õppida. Lapsega juhtunut tuleb osata näha läbi lapse silmade. Lapse eesmärk ei ole enamasti halvasti käituda. Eksimused tulenevad teadmatusest ja sellest, et laps ei oska olukordi täiskasvanulikult hinnata. Täiskasvanul ei ole õigust last alandavalt kohelda seetõttu, et laps ei mõista maailma täiskasvanuga samamoodi.

Mõistmist saab kasvatada sõnade ja suhtumisega. Karistus peab lapse jaoks tunduma õiglane ja proportsionaalne tehtud teoga. Lapsed tahavad väga olla täiskasvanute moodi — arukad — andkem selleks võimalus, õppigem ise ning õpetagem õiget käitumist eeskujuga.

Lastega tegelevate täiskasvanute ülesanne on kaitsta lapsi nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla eest. See tähendab, et täiskasvanud peavad laste eest seisma ning teatama juhtumitest, kui lapsi on füüsiliselt karistatud, füüsiliselt ja vaimselt väärkoheldud või kui valitseb selline oht või kahtlus.

Ei liigu valu uhistes kates

Abivajavast lapsest on kohustus teada anda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale ja vajadusel politseile. Nõu saamiseks võib helistada lasteabi telefonile Sinna saabunud informatsioon edastatakse vastavatele spetsialistidele politsei, kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad jt. Riigikohus on 5. Kohus on otsuses lisanud, et seadusest tulenevate põhimõtete järgimise tagamine on avalik huvi.

Üldise põhimõtte kohaselt on lapsel kõige parem kasvada oma peres oma vanemate juures. Lapse eraldamine vanematest on lubatav ainult tõsise kahtluse korral, et last võidakse peres väärkohelda. Euroopa Inimõiguste Kohus juhtumis R. Kaitse lapsele sobimatu töö eest Põhiseadus keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul.

Arst vastas:

Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule. Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba. Sotsiaalne kaitse Lapsel on õigus sotsiaalsele turvalisusele, sealhulgas sotsiaalkindlustusele.

Lapsele, kelle vanemad ei ole võimelised teda ülal pidama tööpuuduse, haiguse, erivajaduse, vanaduse vms tõttu, tuleb võimaldada majanduslik toetus riigi poolt. Seetõttu on lastele ja lastega peredele seadusega ette nähtud mitmesugused toetused nt peretoetused ja sotsiaalteenused.

Riik peab lapse eest hoolitsema, kui vanemad või teised lapse eest vastutavad isikud seda ei tee. Riigi poolt lastele ja lastega peredele pakutavate toetuste ning teenuste kohta saab informatsiooni elukohajärgsest linna- või vallavalitsusest või lasteabi telefonilt Kindlasti tuleb neil tõendada, et samad asjaolud on piisavad selleks, et laps perest eraldada.

Tähendab, lapse eraldamise otsus peab põhinema tõenditel, mis ei ole kogutud üksnes kohaliku omavalitsuse ametnike pisteliste visiitide käigus. Vaja on ka arstide hinnangut ja võimaluse korral olenevalt vanusest lapse enda arvamust.