Olaliigese vigastused ja ravi

Väga pikalt liigesest väljas olnud õlg võib hiljem loksuma hakata. Väga vähe on neid inimesi, kes on valmis oma valuläve ületama hakkama.

Õlaliigese ravi käib tihti valu piiril

Õlaliiges on kompleksne süsteem, mis omab inimkehas liigestest kõige suuremat liikumisulatust. Sellegipoolest võib arvestatav liikumisvõime hakata hoopis tekitama õlavalu.

Kirjeldades, kuidas erinevad struktuurid õlaliigeses omavahel seotud on, aitavad mõista, kuidas tekib pitsumissündroom ning kuidas sellest vaevusest füsioterapeudi abiga vabaneda saaks.

Õlaliiges koosneb ise mitmest liigesest. Tähtsamateks on glenohumeraalliiges e.

Pitsumissündroomi sümptomaatika ja tekkepõhjused

Luid aitavad üksteisega ühendada erinevad liigessidemed. Sidemed on õlaliigese peamise stabiilsuse tagajad ning hoiavad ära võimalikke dislokatsioone.

Tähtsamad sidemed õlaliigeses on glenohumeraalsidemed 3 sidet, mis moodustavad õlaliigese kapsli eesmise pinna ja korakohumeraalside ühendab abaluu kaarnajätket e. Õlaliigese stabiilsuse tagavad ka seda ümbritsevad lihased.

Olulised on rotaatormanseti lihased abaluualune lihas m. Lisaks omavad õlaliigese dünaamilise stabiilsuse tagamisel rolli deltalihas m.

Liigeses asetsevad veel mitmed limapaunad bursaemis lihtsustavad õla struktuuride omavahelist liikumist. Õlaliigese pitsumisündroomi korral võib olla mõjutatud ka subakromiaalne limapaun. Pitsumissündroomi sümptomaatika ja tekkepõhjused Pitsumissündroomiga patsiendid tunnevad järjepidevat õlavalu.

Pohjustav aine on liigeste poletik Mida ravida valu liigeste ulevaateid

Õlavalu võib esineda: Kätt üle pea või pea taha tõstes küljelt tõstes kõige tugevam valu 70° — ° vahel Autos turvavööd kinnitades Kätt sirutades või objekte tõstes Viskamistel ja järskudel õla liigutustel Tihti esineb sündroomi rohkem keskkealistel inimestel.

Nooremaealistel on enamasti tegemist funktsionaalse probleemiga, eakamatel esineb sagedamini ka struktuuride anatoomilisi muutusi.

polve paistes haavandid Balnic salv liigestest

Tekkepõhjuseks on tavaliselt ülekoormus. Sageli esineb ülekoormust sellistel elukutsetel, kus on palju käte üle pea tõstmist, erinevatel spordialadel ujumine, viskespordialad jt. Ka haiguslikud põhjused võivad tipneda õlaliigese pitsumissündroomiga õlanuki-rangluu liigese artroos, osteofüütide teke õlaliigeses, rotaarmanseti lihaste nõrkus, lülisamba rühihäired ja õlaliigese ebastabiilsussamuti võib sündroomi põhjustada ka varasem trauma luumurrud, õlanuki-rangluu liigese trauma jt.

Õla pitsumisündroom tuleneb akromioni aluses ruumis asetsevate anatoomiliste struktuuride põletikuliste ja degeneratiivsete protsesside tulemusena.

Kõige sagedamini on pitsumissündroomi korral põletikulised või pitsitatud kas rotaatormanseti kõõlused või subakromiaalne limapaun.

Õla anatoomia

Kui ülajäse on küljelt üles Olaliigese vigastused ja ravi või õlast sisse roteeritud, Uhised haiguse Reuters õlavarreluu õlanukile, ning subakromiaalne ruum muutub väiksemaks.

Harjaülise lihase kõõlus, mis liigub oma kinnituskohale õlavarreluul läbi akromionialuse ruumi, kipub ruumi vähenedes sattuma suuremasse kontakti akromioniga ning selle korduva hõõrumise tulemusena tekibki valusündroom, mida tuntakse õlaliigese pitsumisündroomina. Õlavalu ravi Ravi eesmärk on valu vähendamine ning õlaliigese funktsiooni taastamine.

Olaliigese vigastused ja ravi ravi ravi, mis ei hõlma operatsiooni on esimene ravietapp, mida tuleks teha koos füsioterapeudiga. Ravi koosneb testimisest, koormuse reguleerimisest, erinevatest harjutustest, manuaalteraapiast, elektristimulatsioonist, nõelravist jpt. Konservatiivne ravi võib pitsumissündroomi korral kesta kuni 1 aasta.

Esmaseid paranemise märke võib siiski märgata juba nädala möödudes ravi alustamisest.

Operatsioon tuleks aktuaalseks ainult juhul, kui konservatiivne ravi ei anna soovitud tulemust. Õlaliigese pitsumisündroomi saab hinnata kliiniline spetsialist nt. Füsioterapeut teeb vajalike testidega kindlaks, et tegemist võib olla just õlaliigese pitsumissündroomiga, mitte teiste õlaliigest vaevavate probleemidega.

Oluline on teada ka inimese kliinilist ajalugu ning eluharjumusi. Koormuste regulatsioon hõlmab eelkõige valu põhjustavate tegevuste ülevaatamist ning vajadusel eemaldamist.

Kuidas kiiresti eemaldada poletiku poidla liigestes Bursiit poletiku limaskesta tera

Samuti tuleb paika panna täpne treeningu-puhkuse skeem, mis aitab pitsumissündroomi ravida. Operatiivsel ravil ei pruugi pitsumissündroomi süptomitele leevendust saada, konservatiivse ravi efekte hinnatakse tugevamaks.

Intensiivne sportlik koormus paneb õlad ohtu

Kõige sagedamini operatiivselt teostatakse subakromiaalse ruumi vabastamist subakromiaalne dekompressioonmis annab küll lühiajaliselt valu vähendavat efekti, kuid ilma tugevdavate harjutusteta pikaajaliselt paranemist ei toimu.

Veel teostatakse operatiivselt subakromiaalse limapauna eemaldamist bursektoomiaõlanuki osalist eemaldamist akromioplastika ning katkiste pehmete kudede nt. Video artroskoopilisest akromioplastikast: Õlavalu ennetamine Kuna peamine õlaliigese pitsumissündroomi tekkepõhjus on ülekoormus subakromiaalses ruumis asuvatele pehmetele kudedele, tuleb olla oma treeningutel kui ka ametialaselt väga tähelepanelik igasuguste valuaistingute osas õlas ning vajadusel anda endale puhkust.

Kui inimesel on igapäevaselt vaja kätega palju tööd teha, või on varasemalt esinenud õlaliigese probleeme nt.