Surub parast auru. Pere proovis kuut auruaparaati, üks kallim kui teine, enne kui haige laps abi sai! - Pere ja Kodu

Varsti tuligi ta ise esimese sületäiega, et olukorda päästa. Aurumasin on kolbmootor, mis muundab auru soojusenergia mehaaniliseks tööks, laiemalt võttes aurujõuseade. Selle aja sisustamiseks oli tavaliselt varem juba mõni tegevus valmis vaadatud. Kõrged ruumid olid ka juba jahedaks läinud ja mõnus tulepraksumine ahjus tegi olemise hubaseks. Võimsa kohina ja susinaga pääses aur nüüd silindrisse, pannes suure hooratta aeglaselt pöörlema.

Denis Papini aurumasin Esimese töötava aurujõuseadme ehitas prantslane Denis Papin — ca Silindrit, mille sees on kolb, kuumutatakse alt, silindris olev vesi aurustub ja aur tõstab paisudes kolvi üles. Järgnevalt jahutatakse silindrit väljaspoolt külma veega, aur veeldub, tekib vaakuum, välisõhk surub kolvi alla, ning kolvi varda külge kinnitatud mingi seade nt. Savery masinat kasutati kaevandusest vee väljapumpamiseks.

Masinal pole kolbi, silindrisse suunatakse aurukatlast kuum aur. Pärast klappide ümberlülitamist jahutatakse silindrit külma veega, aur silindris kondenseerub, tekib vaakuum, mis imeb vee üles. Thomas Newcomeni aurumasin Umbkaudu James Watti esimesi aurumasinaid Esimese pidevalt töötava jõumasina lõi šoti insener James Watt Alustanud Watti aurumasin on põhimõtteliselt erinev eelnevate leiutajate poolt loodust.

Kasulikku tööd teeb mitte välisrõhk, vaid paisuv aur. Kasutatakse ära kolvi mõlemad liikumissuunad.

  • Aurumasin – Vikipeedia
  • Folk viise, kuidas ravida liigesevalu

Aurukatlst tulev aur suunatakse läbi siibri aurumasina silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitauru silindrist kondensaatorisse. James Watt oli ka suurepärane strateeg ja tootmisjuht, ta valmistas tehnoloogiliselt ette ka kõik vajaliku nende omaloodud aurujõuseadmete tootmiseks ning koos suhkruvabrikant Matthew Boultoniga Aurumasinate kasutuselevõtt Inglismaal, mandri-Euroopas, Ameerikas ja mujal andis otsustava tõuke tööstusliku tootmise arenguks ja industriaalühiskonna tekkimiseks.

Millegipärast oli J. Watt sügavalt veendunud, et tema leiutatud masin sobib kasutamiseks vaid statsionaarsena, kuid aurumasin elas juba oma iseseisvat elu ning oli vaid aja küsimus, millal see leiab kasutamist transpordis. Esimesena teostas selle Richard Trevithickkonstrueerides Kärdla elektrijaam saab Uue tööpäeva alguseni oli veel päris mitu tundi. Magas Kärdla linn, puhkasid masinad ja koos nendega lasi silma looja ka jaama öövaht, istudes ise mõnusalt sooja lokomobiili kõrval.

Kõikjal pimedus, ainult tuul vingus pööningul ja kolistas plekk-katusega, kuid sellega oldi harjunud. Pärast kella viit algas tegevus. Öövaht lülitas sisse jaama laes rippuva tibatillukese elektripirni, mis sai voolu 12 volti avariiakumulaatorilt. Pani endale paberossi ette ja tegi õues jalutuskäigu, et vaadata kas territooriumil on kõik korras.

Sealt tagasi tulnud, pani ta eelmisel õhtul kütja poolt väljavalitud kuivemad puud ja pilpad lokomobiili ahjurestidele ja süütas need siis põlemapandud õlise kaltsuga.

Sellega algas katla kütmine või auru ülesajamine, nagu sel puhul öeldi. Kõrged ruumid olid ka juba jahedaks läinud ja mõnus tulepraksumine ahjus tegi olemise hubaseks. Aeg-ajalt avas ta kriginal ahjuukse, viskas lõõmavasse koldesse mõne uue puu ja sulges selle siis kiiresti jälle omapärase klõpsatusega.

Kella kuuest saabus kütja kohale ja hakkas ise katla eest hoolitsema. Pani valgema kandelambi põlema ja ronis katla peale, et aurumasina määrdeõlitopsid täita ning ka masina seisukorda kontrollida.

Jälle avanes jõujaama massiivne uks ja sisse astus Surub parast auru.

Ka temal on veel pool tundi aega, et enne käivitamist kandelambiga oma seadmed üle vaadata. Kõige suuremaks mureks olid alati veorihmad ja eriti nende jätkuõmblused, mis üsna sageli läbi kulusid.

Seepärast pidi alati selles kindel olema, et õmblus töö lõpuni vastu peaks, vastasel korral tuli rihm maha võtta ja uuesti õmmelda. Naharibasid rihma õmblemiseks lõigati hobuse rangiroomast. Neid polnud aga igakord saada ja seepärast ei võinud asjatult raisata.

Nüüd, kus kellaosutid seitsmele lähenemas, oli ka aururõhk katla manomeetril punase peal ja kaitseventiilid alustasid auru väljalaskmist. Kütja avas pikkamööda auruventiili. Võimsa kohina ja susinaga pääses aur nüüd silindrisse, pannes suure hooratta aeglaselt pöörlema.

Magus magus magus Ema valutab kate liigesed, mida teha

Koos temaga hakkas nagisedes liikuma ka dünamo veorihm. Kui silindrist ja torustikust oli sinna kogunenud auruvesi läbi kraanide välja paisatud, suleti need ja nüüd tuksus veel koormamata aurumasin nii vaikselt ja meeldivalt nagu õmblusmasin. Kuid seda aega ei olnud pikalt. Kohe keeras elektrik reostaadist generaatorile ergutusvoolu peale ja kilbil süttis selle päeva esimene elektrilamp. Siis pealüliti sisse, samuti omatarve ja kogu jaam lõi seest ja väljast särama.

Nüüd, kui tänavatuled põlema sai, võttis öövaht oma asjad ja läks koju. Samuti tuli motorist tööle juba elektrivalgusel. Alguses polnudki koormus suur, kuid see kasvas pidevalt, nii kuidas Kärdla rahvas ärkas.

Navigeerimismenüü

Ka generaatoril võttis rihma libisema ja sinna pidi mõne korra näpuotsatäie kampolit vahele viskama. Vahepeal oli motorist kohale tulnud ja diisli käivitanud. Kõik kohad olid kohe põrgulärmi täis. Elektrik tegi vastavad ümberlülitused ja nüüd tõusis pinge jälle normaalsele tasemele.

Valu olaliigendites ja lihastes kes palvetavad liigeste valu eest

Pool koormust sai küll mootorile, kuid lokomobiilil ikka aururõhk langes. Küte oli vilets. Eelmisel õhtul olid paremad puud ära põletatud, nüüd oli siia veel ainult mõni sületäis pooltooreid haavapuid järele jäänud. Õnneks sai kell kaheksa ja puukuuri töölised olid tööle tulnud. Ka jaama jõudnud direktor viskas palitu seljast ja läks koos meestega kuuri puid saagima-lõhkuma. Varsti tuligi ta ise esimese sületäiega, et olukorda päästa. Tuli ahjus sai sellest uut hoogu ja aur hakkas tõusma.

Nüüd arutati omavahel, kumb agregaat enne seisma jätta, sest mõlemad olid korras. Muidu oleks remontivajav kindlalt enne seisma pandud. Kuna täna õhtul on jälle ajalehe trükkimine ja pole iial teada, kui kaua neil selleks voolu vaja läheb, otsustati, et aurumasin lõpetab hommikuse ja mootor õhtuse vooluandmise.

Mõne aja pärast pandigi mootor seisma ja elektrik lülitas kõik liinid jälle lokomobiili voolule. Motorist puhastas masina väljast ära, kontrollis õli ja nüüd tuli veel käsipumba abil otsaseinal asuvad kaks ümarat haftapaaki täis pumbata.

Pump oli torustiku abil ühendatud jõe kaldal asuva naftahoidlaga. Pärast seda võis jaamas aega kuni õhtuse vooluandmiseni oma äranägemise järgi sisustada. Muidugi esmajärjekorras pandi käed külge seal, kus abi vaja oli. Päike oli tõusnud ja ampermeetritel osutid nullile langenud, sest tööstustarbijaid meil ei olnud. Kell hakkas varsti üksteist saama.

Kütja pole enam tükk aega puid alla pannud, ainult liigutab vahel roobiga, et kõik ilusti ara põleksid. Surub parast auru andis tarbijaile märku, lülitades iga liini kolm korda välja-sisse. See tähendas seda, et kümne minuti pärast elektrivoolu andmine lõpetatakse. Kui aga töötamise ajal liin kaks korda välja-sisse lülitati, tuli lühiajaline voolukatkestus. Kütja tegi viimseid ettevalmistusi seismajätmiseks. Elektripump töötas, sest 8-tonnine veepaak pööningul pidi ääreni täis saama. Katla tagaosas asuva auruülekuumendi torustik puhuti auruvoolikuga tuhast ja tahmast puhtaks.

Kell üksteist lülitas elektrik linna liinid välja.

Valu kuunarnukis, kui tostetakse raskuse ravi Liigeste Sotsi ravi

Aurumasin töötas tühjalt veel pisut aega, siis keeras kütja auru kinni. Suur hooratas tegi oma inertsiga üsna mitu tiiru, enne kui hoog raugema hakkas ja silindrist tuleva pika ohkamise saatel lõpuks seisma jäi. Seda seismajäämist jälgis kütja ja kui vaja oli, siis tõukas lõpuks käega hooratast, et aurumasin surnud punkti seisma ei jääks, sest sealt ei saa teda järgmine kord käima. Peale oma jaama seismajäämist lülitas elektrik generaatori välja ja Tööstuskombinaadist tuleva voolukaabli sisse, ning pingestas sellega jälle meie omatarbe võrgu kuni õhtuni naabrite vooluga.

Aurumasin on kolbmootor, mis muundab auru soojusenergia mehaaniliseks tööks, laiemalt võttes aurujõuseade. Aurujõuseadmetes kasutatakse töökeha või soojakandjana veeauru. Auru toodetakse aurukateldes, kus vesi kuumutatakse keemistemperatuurini, aurustatakse ja antakse aurule vajalikud parameetrid rõhk ja temperatuur. Ajalugu Teadaolev aurujõuseadme esimene skeem pärineb esimeset sajandist.

Nüüd algas elektrikul pisut vabam olemine. Kuid ka siin ootas terve rida kohustusi. Päevasel seisuajal tuli linna elektrivõrgu rikked kõrvaldada, ehitada võrku tulevatele hoonetele majaühendusliinid, sest algaastail meil liinimontööre koosseisus ei olnud ja seda tööd oli sageli.

Kas liigesed haigestuvad toksikoosiga Valu ravi liigestes

Jaamas pidi hoolitsema selle eest, et generaatori veorihmad oleksid korralikult pingutatud ja õmblused korras. Siis tuli meil veel linnainimestele raadio- ja autoakusid laadida ja ka remontida. Kui keegi kauplusest uue vooluarvesti ostis, siis pidime me selle jaamas kontrollima ja andmed žurnaali kujutama.

Paljud arvestid ei töötanud üldse ja need vahetas kauplus ringi. Kuna oli reede ja linnarahvale jaama vanniruum pesemiseks avatud, tuli lõunast alates meile veel kaks inimest juurde: saunakütja ja -perenaine. Puukuurist lükati mööda raudteed järjekordne vagonetitäis lõhutuid puid katlaruumi. Seekord ei pandud neid lokomobiili ette, vaid puukuuri mehed kandsid süles need läbi kilbiruumi töötuppa, kus asus sauna keskküttekatel. See oli silindri-kujuline, ca 3 meetrit kõrge ja läbimõõt üle meetri.

Ülesseatud oli ta ruumi nurka, umbes 60 cm kõrgusele kivist alusele.

Kärdla elektrijaam

Selle olid Nüüd tegi saunakütja tule ahju ja viskas puud peale. Kuna see oli püstkatel ja väga hea tõmbega, siis selles ahjus põlesid igasugused puud hästi. Perenaine pesi kõik neli vannikabiini säravalt puhtaks, sest juba kella kahest tulevad esimesed saunalised.

Pileti-hinnaks oli viis rubla tund. Kui kahekesi vanni mindi, siis kaheksa rubla. Külastajaid oli ohtrasti ja pooled kohad juba eelmine kord nädala lõpuks kinni pandud. Vahepeal käis kooperatiivimees ja tõi hobusega mõne kasti limonaadi. See koosnes sõstramahlast, sahhariinist ja gaseeritud veest kooperatiivi oma toode.

Et korgi tihendid olid tavalisest seinapapist, siis nad kaua gaasi kinni ei hoidnud ja pudelid susisesid pidevalt. Õhtuks oli kogu gaas välja jooksnud, kuid selleks ajaks oli ka enamik limonaadi ära joodud. Juba tunni möödumisel oli katlas vajalik aururõhk olemas ja kütja avas torustikul asuvad auruventiilid.