Poletikuliste liigeste poletik. Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.

Noorte liigesepõletikule on iseloomulik luustiku arenguhäire ja kasvupeetus. Algul tekib liigestes valu ja hommikune jäikus, seejärel lisanduvad liigeste tursed ja kuumamine või punetus, tekib väsimus, isutus ja üldine halb enesetunne. Reumatoidartriidi puhul toimuvad muutused haige immuunsüsteemis, mis selle asemel, et võidelda haigusega, pöördub osalt oma organismi vastu, põhjustades autoimmuunse reaktsiooni. Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused. Luud on seotud meie vaimuga, seega peame ülendama oma vaimu, rakendama ta tegevusse, mitte laskma tal hääbuda.

Haigus varieerub sõltuvalt soost: näiteks meestel ja naistel diagnoositakse puusaliigese artroosi võrdse sagedusega, kuid põlveliigese artroosi esineb naistel kaks korda rohkem kui meestel. Soodustavateks teguriteks loetakse liigeste ülekoormust raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttuaga ka liigesekõhre nõrkust, ainevahetushäireid ja pärilikkust.

Osteoartroos seisneb liigesepindu katva õhukese kõhrekihi kulumises ja pragunemises. Kõhrekiht vähendab liigesepindade hõõrdumist ja pehmendab põrutusi liigest moodustavate luuotste kokkupuutel. Artroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine jäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes. Liigesekulumus võib tekitada tugevaid valusid, kuid seda ei täheldata kõigi haigete puhul.

Muutused liigestes võivad tekkida alles aastate jooksul.

Mida teha, kui liigesed annavad endast märku?

Esmalt häirib liigese väsimine, kuid seejärel hakkab inimene tundma valu, misjärel tekivad liigese funktsiooni piiratus ja deformatsioonid. Iseloomulike nähtudena ilmuvad kahjustunud liigestele kühmud ja sõlmed. Artroosi pole võimalik välja ravida. Olulisim on profülaktika ja keha toonuses hoidmine.

Juhul kui haigusnähud on ilmnenud, ei tohi liigeseid enam liigselt koormata. Haigust aitab pidurdada glükoosamiini tarbimine, ägedatel juhtudel tuleb tarbida nii põletiku- kui valuvastaseid ravimeid. Kaugele arenenud liigesekulumuse, sagedamini põlve- ja puusaliigese kahjustuste korral asendatakse kahjustunud liiges proteesi ehk tehisliigesega. ARTRIIDI ehk liigesepõletiku korral on tegu eeskätt liigese sisekesta põletikuga, mille korral esineb liigesepiirkonna valu, turse, mõnikord ka punetus või liigese funktsioonihäire.

Enamik liigesepõletikke kulgeb väheste sümptomitega ja kroonilisena, haaratud võib olla üks või mitu liigest. Tagajärjeks võib olla liigese funktsiooni püsiv häire, aga artriit võib ka täielikult paraneda. Infektsioosset mädast artriiti põhjustavad liigeses viirused, seened ja bakterid. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis näiteks kuse-suguteedes või soolestikus.

Esmaabiks kasutatakse külmaprotseduure jääkott, külm mähis. Samuti tuleb haigele liigesele anda rahu. Luude ja Poletikuliste liigeste poletik kasvu suunamiseks kasutatakse erilisi lahaseid, tugisidemeid või lõikusi. Ravi juurde kuuluvad ka alalõua ja hammaste kasvu suunamine ning korrapärane silmade uuring.

Kuunarnuki liigese puudus ei kahjusta

Algusest peale on tähtsal kohal kutseline taastusravi, milles heal algkoolitusel on keskne osa. ENNUSTUS Varasematel aegadel oli noorte liigesepõletik julm haigus, mis sageli tõi kaasa raske vaegurluse, südamehaiguse või Poletikuliste liigeste poletik ning lõppes enneaegse surmaga. Ravi tõhustamisega ja koondamisega suurtesse keskustesse on saavutatud väga häid tulemusi. Näiteks Soomes on liigesepõletikust tingitud amüloidoos täielikult kadunud ning vähenenud on juveniilsest artriidist tingitud enneaegsed surmad.

Püsiv vaegurlus on jäänud haruldaseks. Tänapäeval on ka raskesti haigestunutest suurem osa töövõimeline ja suudab iseseisvalt toime tulla. Kõige sagedamini esineb see suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigestes ja lülisambaliigestes, kuid suuremaid tervisemuresid põhjustab osteoartroos puusaliigeses koksartroos e puusaliigese kulumus ja põlveliigeses gonartroos e põlveliigese kulumus.

Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil, kuid vaid väiksele osale põhjustab see raskeid vaevusi. Kui elanikkonna keskmine vanus suureneb, suureneb ka artroosihaigete arv. Aasta-aastalt tehakse põlve- ja puusaliigese artroosi haigetele üha rohkem tehisliigeste paigaldamise lõikusi. Liigesekulumuse ohutegurid on kõrge iga, raske töö või liigeseid raskelt koormav sport, liigne kehakaal, liigeste vigastused ja pärilik soodumus.

Liigese kulumine algab liigestuvat luupinda katva sileda kõhre vigastustest suure koormuse tagajärjel. Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema, haigestunud liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab liigese toestamiseks kasvama täiendav luukude, mis moodustab artroosile iseloomulikke sõlmi ja kühme liigeste ümber ning vähendab liigese liikuvust, põhjustades ühtlasi valu.

Need sõlmed on röntgenipiltidel nähtavad iseloomulike ogadena mida nimetatakse osteofüütideks. Kui kahjustatud liigest liigutatakse ja koormatakse, tekib liigest ümbritseva kesta ärritus ja mehhaanilisele ärritusele järgneb põletikureaktsioon. Haige tunneb seda valuna, vahel on ka turset ja punetust. Põletik põhjustab mitte ainult vaevusi, vaid ka liigese kiiremat kulumist. Põlvevalu on tunda esmalt trepist laskudes, hiljem ka tõustes.

Põlved võivad vajuda väljapoole — kujunevad rangjalad.

Valu paremas olal

Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artroosisõlmed. Haiguse edenedes kõhrekiht hävib ja luupinnad paljanduvad, põhjustades liigutustel vastastikku hõõrudes kaugemalegi kostvat kriginat. Liigesekulumus areneb aeglaselt aastate jooksul. Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad. Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, kust väljuvad närvijuured, mille tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu.

Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks. Arst paneb diagnoosi haigustunnuste ja vajaduse korral röntgenipiltide alusel.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Vereproovid on korras. RAVI Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida. Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega. Kui liiges on pärast koormust ärritatud ja turses, võib arst sellesse süstida steroidhormooni. Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega.

Koduste vahenditega võid liigesekulumust ravida nii, et väldid haige liigese liigset koormamist: kasutad liikudes tugikeppi või tugiraami, pigem istud kui seisad, ei kanna raskusi, vähendad liigset kehakaalu.

Ravivõimlemine säilitab liigeste liikuvust.

Millised liigesehaigused meid vaevavad ja kuidas saab ise end aidata

Eriti tähtis on põlvede sirutamine. Põlvesirutust võib teha toolil istudes. Kui see on valus, võib põlvi sirutada selili lamades, padi põlvede all. Põlvede painutamisvõime säilib tavaliselt hästi, kuid artroos piirab just sirutust. Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega.

Rahunenud olekus on liigest parem soojendada. Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist.

Toimetas Einar Ellermaa Pexels. Liiges on keeruline aparaat.

Üheks selliseks on glükoosamiin. Neid ravimeid võid küsida oma arstilt. Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi. Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse.

Toetab kriisiravi

Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas. Meestel ja naistel on seda ühepalju. Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost. Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid.

  1. Uhine haiguse nimekiri
  2. Hurly kapuuts aitavad abi
  3. Mida teha, kui liigesed annavad endast märku? - Eesti Naine

Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem. Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast.

Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas.

On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks. Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas.

Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik.

Ravimata põletik põhjustab liigeste väärarenguid

Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti.

Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor. Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul. Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused. RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed.

Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Korrakudede poletik liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral. Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil. Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks.

See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi. Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul. Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise.

Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu. Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus. Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel.

Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema. Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu.

Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara. Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, Poletikuliste liigeste poletik soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid. Vaevused on tingitud luumurdudest.

Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu kehapikkus lüheneb ja selga tekib küür. Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi.

Ravimata põletik põhjustab liigeste väärarenguid Haigestuda võib igas vanuses, kuid sagedamini leiab see aset teisel-kolmandal eluaastal ja väikelapseeas. Järgmine suurem haigestumuse tõus on puberteedi ajal,» ütles Tallinna lastehaigla reumatoloog Karin Uibo. Liigeste deformatsioone ja luude arengu mahajäämust põhjustab eelkõige krooniline põletik. Tekkiv liigesepõletik avaldub valu, paistetuse ja liikumispiiratusena.

Eestiski on reieluukaelamurdude sagedus suurenemas. Kui pikkus on lühenenud viis või enam sentimeetrit ja selg on küüru vajunud, on diagnoos peaaegu kindel ilma muude uuringuteta. Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes. Saadud tulemust võrreldakse noorte täiskasvanute keskmise luutiheduse vastavate väärtustega.

Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et luutiheduse vähenemine 2,5 standardhälvet alla noorte täiskasvanute keskmise tähendab naistel osteoporoosi standardhälve e standarddeviatsioon SD on statistika mõiste.

Meestel on piiriks, mis määrab ravi alguse, kolm standardhälvet ja pidevalt steroidhormoone tarvitajatel poolteist standardhälvet. Ka tavalistelt luude röntgenipiltidelt võib hinnata osteoporoosi, kui see on kaugele arenenud.

Lülisambamurrud on röntgenipiltidel hästi näha. Pikkade luude välimise kihi — plinkolluse — läbimõõdu mõõtmine on samuti hea, kuid töömahukas menetlus. Kandluus võib luutihedust mõõta ultraheliga.

Reumatoidartriit

RAVI Luuhõresuse ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt. Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd; kel luutihedus jätkuvalt langeb või kel on täheldatud eriti kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu. Osteoporoosi ravisse kuulub ööpäevase D-vitamiini- ja kaltsiumivajaduse rahuldamine.

Ola varisemine

Kaltsiumivajadus on umbes mg päevas; selle koguse saab kolmest klaasist piimast või hapupiimast keefirist. Ka juustu- ja kalatoidud on heaks kaltsiumiallikaks. D-vitamiini saab nii päiksevalgusest kui toidust. Liigesepõletikku võivad põdeda igas vanuses lapsed väga harva siiski esimesel elupoolaastal. Liigesepõletikku tuleks kahtlustada, kui laps kaebab ilma teadaoleva traumata valu või ebamugavustunnet liiges t e piirkonnas, hakkab jäset säästma eriti hommikul või pärast lõunast und ehk pikemat rahuperioodi või kui on näha liigese paistetust.

Kõigi selliste ilmingute esinemisel on vaja last näidata arstile. Kiiresti tuleks arsti poole pöörduda siis, kui tugiaparaadi kaebustega koos ilmneb palavik ning halvenevad lapse üldine enesetunne ja söögiisu. Kõige sagedasem liigesepõletike grupp on mingi infektsiooni ajal või järel tekkiv protsess, kõige tihemini haigestuvad alajäseme liigesed.

Tekitajateks võivad olla nii viirushaigused kui ka bakterid — eriti sageli kahjustab liigeseid laialt levinud ja hingamisteede põletikke tekitav streptokokk.