Hurt harja villane long,

KÕik pikad vokaalid on enamikus murrakutes säilinud. Konsonantide astmevaheldus haarab samu juhtumeid mis karjala keeleski uskoa i uzon, matka : madan.

Kui aga mõni nõrgem siga karjast maha jääb, rabab karu ta pehme kaela ühe hoobiga lõhki, ahmab paar lõuatäit ning matab korjuse kuiva risu ja lehtede alla, et lihale lõhn külge tuleks. Aga kui metssead juhtuvad mahajäänud kaaslase hädakisa kuulma.

Kihvad kiiskavad nagu teravaotsalised mõõgad, ja kohmakas karupäts peab enda päästma tamme otsa ronimisega. Sead korskavad otsekui raevunud hobused, künnavad kihvadega tamme-alust maad, äsavad puutüve.

Mthnadzori vana metsavaht nägi kord kevadel metssea luukeret, kellel oli üks kihv kogu ulatuses puutüvesse kinni jäänud, puu-võral aga kössitas surnud karupoeg. Metsavaht Panin oli samasugune kui metssiga, ametikuue ja nokkmütsiga koletis.

Ainus Mthnadzor'i viiv rada kaob esimese lume tulekul, ja kuni kevadeni ei ilmu metsa ühtki inimest. Veel praegugi on Mthnadzoris põlislaasi, kus ei ole kunagi keegi käinud. Puud langevad maha ja kõdunevad, mahalangenud puude asemele kasvavad uued, karud tammuvad ringi, vilistades nagu lamburid; koonud kuu poole, uluvad hundid, metssead songivad kihvadega musta mulda ja koguvad sügisesi tõrusid.

Ilmus ootamatult metsa, seisis puuraiduri kõrval ja vaatas, kuidas see kirvega kiirustamisi lajatab. Või tuli peidikust välja ja möirgas nii, et karudki talveunest ärkasid ja oma koobastes mörisesid. Õudusest kangestunud puuraiujal kas õnnestus põgeneda või ta tardus paigale, vääneldes Panini piitsahoopide all nagu uss.

Hurt harja villane long Salvesta valu randmele

Panin armastas jahil käia. Ta pidas kuut koera, üks teisest tigedam, ja käis nendega Mthnadzori sügavais tihnikutes küttimas. Kuuvalgetel talveöödel, kui keegi ei söandanud Mthnadzorile liginedagi, ründasid Panini koerad metsalagendikul karu või jälitasid hirmunud põtra.

Koerte kannul jooksis rõõmust kisendades Panin, öine jaht oli nagu tema jaoks loodud. Päevatõusul võis lumel näha vereniresid, segitalla-tud jälgi, kägistatud hundi laipa, räsitud oksi. Kännul istudes ootas Panin, kuni koerad lihast söönuks saavad.

Tapetud loomi ta ei puutunud, ja kui koertele küllalt sai, läks ta koju. Juhtus talle siis keegi teel vastu, varastatud haokimp seljas, ässitas Panin talle koerad kallale, need jälitasid ja kiskusid vaevatud ning verist meest, kuni see kusagil mõne pelgupaiga leidis.

Niisugune oli Panin. Teda kardeti kaugelgi, tema kohta käisid jutud suust suhu. Keegi ei teadnud, mis rahvusest ta on, kust pärit, mis usku. Räägiti, ta olevat endine ohvitser, tapmise eest vangis olnud ja hiljem 8 metsa tulnud. Kusagil Põhjamaa laanes surmanud, ta öise jahi ajal oma naise, õigemini küll lasknud ta koertel lõhki kiskuda. Nõnda räägiti metsavaht Paninist. Avil oli külas hea jahimehe kuulsus.

Suurema osa pere toidusest hankis ta Mthnadzori metsadest. Metsa-lagedal küttis ta faasaneid, nurmel püüsid ja vutte, seadis rebaseraudu üles, ja nii mõnigi kord läks ta laande ning varjas end tundide viisi kivi taga, kuni metssead jooma tulid.

Avi sihtis täpselt, tema kuul lõi metssea lihavasse külge suure haava. Siga käis uperkuuti, kündis valu pärast kihvadega maad, rebis juuri ja langes siis vingudes maha. Ja kui Avi täpselt teadis, et Paninit Mthnadzoris ei ole, et pole metsavahi ilmumist karta, korjas ta veel kimbu kuivi hagusidki ja peitis öösel kojuviimiseks varjulisse kohta ära.

Ka sel päeval läks ta jahile. Lumel paistsid värsked jäljed. Avi läks mööda jälgi edasi ja kui ta künka tippu jõudis, nägi kaht rebast. Rebased jõudsid lasu eest põgeneda. Avi teada Hurt harja villane long see halb enne — jaht ei tule õnnelik. Ta käis veel veidi ringi, nägi põdra jälgi, aga põtra ennast ei leidnud.

  • Üldist Läänemeresoome rahvaste asumisalad, arvulised andmed Läänemeresoomlaste etnilisest ajaloost Läänemeresoomlaste eraldumine sugulashõimudest Vanimad kontaktid naaberhõimudega Läänemeresoomlaste hargnemise probleem Üksikute hõimude ja rahvaste moodustumine Läänemeresoome keelte iseloomulikke jooni Keelerühma üldiseloomustus Üksikkeelte erijooni Läänemeresoome keelte peamised murded Soome keel Karjala keel Vepsa keel Isuri keel Vadja keel Eesti keel Liivi keel Kirjakeelte arengust Soome kirjakeel Eesti kirjakeel Muud kirjakeeled Karjala kirjakeel Vepsa kirjakeel Isuri kirjakeel Liivi kirjakeel Läänemeresoome keelte uurimise ajaloost Uurimistöö enne
  • Eesti mõistatused - Lugemik
  • Folk oiguskaitsevahendeid valu artriidi liigestes
  • Full text of "Estonian Colloquial"

Ja kuna Panin ei pidanud sel päeval metsa tulema ta kuulis, et metsavaht on haigetahtis Avi kas või haokoo koju viia. Oli juba õhtu, kui Avi haokoo kivile pani ja ise kännu otsa istus, et hinge tõmmata.

Äkki jooksis ligi jahikoer, nuusutas Avi'd ja kadus, Avil jäi hing kinni. Ilmus teine koer, kolmas, koerte järel ka Panin. Tuli nagu maa alt välja. Ühe nägu oli kui lõuend, teisel peedipunane.

Panin turtsus nagu Mthnadzori karu. Ja kui ta piitsa tõstis, tõmbus Avi küüru, varjas kätega pead. Avile tundus, et Panini käsi kivistus, piits külmus õhtueelsesse jäisesse õhku. Panin tõmbas piitsa tagasi, ja kui Avi pead tõstis, näis talle, et Mthnadzoris lagistab naerda saatan. Ta pidi valima, kas maksta puude varastamise eest kakskümmend rubla trahvi või tappa Mthnadzori Harjade valulikud veenid. Kui Panin ettepanekut kordas Hurt harja villane long jälle kõminal naeris, hambad paljad, jättis Avi haokoo sinnapaika ja läks tuldud teed Mthnadzor'i tagasi.

Ükski karu polnud Panini trahvi väärt. Avi vaatas oma tulelukuga püssi ja padrunid üle, pistis vammusehõlmad vöö vahele, vajutas mütsi kõvemini pähe. Ta astus lumel niisama kergelt nagu karu kuivadel lehtedel. Ühe korra vaatas Avi tagasi — polnud näha ei Paninit ega koeri. Suure lumepalli taoline kuu kallas valgust, kuukiired peegeldusid lumekristallides helkivalt vastu.

Avi nägi selgesti puutüvesid, tuldud teed, jämedaid mahalangenud puid.

Bakunts A. - Faasan

Laskunud orgu, kuulis Avi, kuidas jää all suliseb vesi. Vee sulin tõi meelde keeva katla, kodu, küdeva kolde. Kodus vist juba oodatakse teda. Avi kuulis selja tagant okste raginat. Ta arvas, et oksad murdusid lume raskuse all.

Kui Avi mäkke ronis, tundis ta, kuidas keegi ta kannul käib. Ta vaatas tagasi ja nägi veidi kaugemal mehekõrgust karu, puuoks olal nagu karjusekepp. Eestlased Karjalased Soomlased Vepslased Isurid 13 1. Keeleuurijate arvamuse järgi on vadja keele kõnelejaid mõnikümmend inimest, liivlasi ümber.

LISAMATERJALI MÕISTATUSTE KOHTA

Vadjalastele, liivlastele, isuritele, vepslastele, karjalastele ja Nõukogude Liidu soomlastele on omane massiline kakskeelsus: peale oma emakeele räägitakse vabalt kuid sageli kaugeltki mitte täiuslikult vene keelt liivlased läti keelt ; vesteldes võidakse isegi poole lause pealt hüpata ühelt keelelt teisele. Vadja, isuri ja liivi keelt räägib tänapäeval ainult vanem põlvkond. Millal räägiti kõigi soome-ugri keelte lähtekohaks olnud soome-ugri algkeelt? Nendele küsimustele on keeleteadlased ja arheoloogid andnud väga erinevaid vastuseid.

Pikemat aega oli tunnustatud E, N. Setälä teooria, mille järgi soome-ugri algkeele ühtsus lagunes umbes aastat e, m, a, läänemeresoomlaste eraldumine volga keelte praeguste mordva keelte ja mari keele eelkäijate kõnelejatest toimus viimastel sajanditel e, m, a. Hiljem on kogu kronoloogiat hakatud nihutama kaugemale minevikku.

Läänemeresoomlaste etnogeneesi küsimuste selgitamiseks on palju teinud Nõukogude Eesti arheoloogid, keeleteadlased ja teistegi naaberteaduste esindajad a. Kogumiku Hurt harja villane long pikemaks ja põhjalikumaks kirjutiseks on H. Moora "Eesti rahva ja naaberrahvaste kujunemisest arheoloogia andmeil". Läänemeresoome keeleteaduse seisukohalt käsitleb sama teemat P. Ariste artikkel "Läänemere keelte kujunemine ja vanem arenemisjärk".

Hiljemalt alates III aastatuhandest e, m. Moora arvates tõlgendada niiviisi, et juba III aastatuhandel e. Sel alusel oletab ka P. Ariste, et III aastatuhandel e, m. Sellest keelest on lähtunud ka lapi keel. Selle kultuuri seostab H. Moora läänemeresoomlaste sekka asunud balti hõimudega lätlaste ja leedulaste eelkäijatega.

Kontaktid balti hõimudega kajastuvad ka keeles. Kõikides läänemeresoome keeltes leidub vanu laensõnu balti keeltest, mis on seotud mitmesuguste moistealadega: põllumajandus, karjandus, käsitöö, ühiskondlik kord, loodusnähtused, isegi mõned kehaosade nimetused lähemalt 5. Peale selle võib märgata balti ja läänemeresoome keelte grammatilises ehituses mõningaid sarnaseid jooni, mis ei ole omased muudele soome-ugri keeltele, nagu omadussõnalise täiendi ühildumine nimisõnalise põhisõnaga, liitajad perfekt ja pluskvamperfekt jm.

Siit järeldub, et kokkupuuted balti ja läänemeresoome hõimude vahel ei piirdunud kaubanduslike suhete ja sõjaliste kokku- 14 16 1. Balti hõimud tegelesid sel ajal karjandusega ja mõningal määral ka põllundusega, seevastu läänemeresoomlastel olid esikohal küttimine ja kalapüük.

Free Web Proxy

Et põllunduse ja karjanduse jaoks olid sobivamad Baltikumi lõunapoolsed osad, sellega ongi seletatav, miks just seal said ülekaalu balti hõimud. Läänemeresoomlased, kes olid paremini kohanenud eluks põhjapoolsetes maades, jäid püsima Daugava jõest põhja pool asuvatel aladel hiljem see piir nihkus vähehaaval veelgi rohkem põhja poolesulatades endasse nende sekka tunginud baltlaste rühmi. Arvatavasti asusid laplased balti kontaktide ajal kuskil läänemeresoomlaste asumisala perifeerias, nii et balti mõjusid jõudis nendeni peamiselt läänemeresoomlaste vahendusel, Järk-järgult tõrjuti laplased läänemeresoomlaste poolt üha kaugemale põhja.

Hurt harja villane long Hand paisub kuunarnukk

Mõnevõrra hiljem kui kontaktid balti hõimudega algasid läänemeresoomlaste kokkupuuted germaanlastega. Traditsioonilise kronoloogia järgi olevat need kontaktid toimunud meie ajaarvamise alguse paiku, kuid Eesti NSV teadlaste arvates kelle seisukohad leiavad üha laialdasemat poolehoidu mujalgi juba tunduvalt varem.

Hurt harja villane long Artrohos tahendab ravi jaoks

Muuhulgas sõna raud laenamine, mis võib tähistada raua-aja algust läänemeresoomlastel, oleks raskesti mõistetav, kui see oleks toimunud nii hilisel perioodil, nagu varem oletati. Nii arheoloogilised leiud kui ka keelelised andmed näitavad, et läänemeresoomlaste kokkupuuted germaanlastegagi on olnud pikaajalised ja tihedad.

Tõenäoliselt on läänemeresoomlaste keskel olnud ka germaanlaste asundusi.

Hurt harja villane long Liigeste haiguses eraldada ennetamine

Kõigile läänemeresoome keeltele ühised germaani laensõnad tähistavad olulisi mõisteid, mis kuuluvad põllunduse, karjanduse, käsitöö, ühiskondliku korra jm, alale 5. Samuti nagu balti laenude puhul ei eaa ka siin näidata, konkreetset keelt, kust laenud on saadud; laenamine toimus ilmselt ajal, millal praegu tuntud germaani rahvaid ega keeli polnud veel kujunenud.

Kontaktid germaani rahvastega jätkusid muidugi ka hiljem, kui sidemed eri läänemeresoome hõimude vahel olid juba lõdvenenud ja laenatavad sõnad ei saanud enam levida kõikidesse läänemeresoome keeltesse.

  • Ajalugu Hari Martini lossi carter : seinamaali kroonil seisev talbot.
  • LISAMATERJALI MÕISTATUSTE KOHTA - PDF Free Download
  • Valu kuunarnukis kate paindumisel pohjustab ravi
  • Bakunts A. - Faasan

Vanuselt järgmised olulised kontaktid naaberrahvastega on läänemeresoome-slaavi kontaktid, Idaslaavlased jõudsid läänemeresoomlaste naabrusse meie ajaarvamise järgse I aastatuhande viimastel sajanditel.

Kuld mõned teadlased peavad võimalikuks, et kõige varasemad suhted olid läänemeresoomlastel mitte idaslaavlastega, vaid lääneslaavlaetega, kes I aastatuhandel e.

Niisugust oletust näib toetavat mõnede slaavi laensõnade arhailine häälikuline kuju 5. Selle arvamusega ei nõustu siiski kõik asjatundjad. Igal juhul on enamik vanemaid slaavi lae- 15 17 1. Kultuurilooliselt pakuvad huvi muuhulgas laensõnad rist, papp, pagan, mis näitavad, et läänemeresoomlased pidid ristiusuga tuttavad olema juba enne skandinaavlaste ja sakslaste ristiretki.

Enamiku slaavi laensõnade levik eri läänemeresoome keeltes pole nii ühtlane nagu balti ja vanemate germaani laensõnade oma. Põhjuseks on muidugi asjaolu, et laenamise ajal olid läänemereeoome hõimud juba üksteisest eraldunud, kuigi sidemed nende vahel polnud täielikult katkenud, W, THOMSEN, Uber den einfluss der germanischen sprachen auf die finnlsch-lappischen, Halle 18? On siiski esitatud üldjoonelisi hüpoteese. Mitmed keeleteadlased E. Setälä, H. Ojansuu, A.

Raun, P. Alvre jt. Teiste sõnadega eeldatakse, et läänemeresoome algkeel lõhenes kunagi kaheks murdeks.

fcwjisse JUHATUS TjAAMGMBRG SOQM6 HGGLT6SS6

Keelte kahte rühma jaotamise viis on aga eri uurijatel erinev olenevalt rühmitamise aluseks võetud keelelistest joontest.

Asja muudab keerukaks ka see, et suhteliselt hiliste keeltevaheliste mõjutuste tõttu ei ole paljude oluliste tunnusjoonte levik tänapäeval ilmselt enam selline, nagu see oli läänemeresoome algkeele varaseima hargnemise perioodil.

Üldiselt loetakse põhja- või kirderühma kuuluvateks soome keelt või vähemalt selle idamurdeid, karjala, vepsa ja isuri keelt.

Lõuna- voi edelarühma paigutatakse liivi, eesti ja vadja keel, sageli ka soome keele läänemurded. Seejuures märgitakse, et vadja keeles leidub siiski ka põhja- voi kirderühma tunnuseid; sedasama võib ütelda lõunaeesti murrete kohta.

Hurt harja villane long Joonistus uhise ravi oonsuses

Mõningast selgust aitavad asjasse tuua arheoloogia ja antropoloogia andmed. H, Moora järgi jagunes läänemeresoomlaste ala oma ainelise kultuuri poolest I aastatuhandel e. L, Jaanitsa järgi juba II aastatuhande teisel poolel lääne 16 18 1.

Hurt harja villane long Valu olaliigendis kate tostmisel

Läänepoolsete hõimude alusel on nähtavasti kujunenud liivlased, põhjaeestlased, suurelt osalt ka vadjalased ning läänesoomlased. Lõunaeesti hõimu moodustamisel on arvatavasti tähtis osa kuulunud neile etnilistele elementidele, mis olid lähedas suguluses ida pool Peipsit asunud läänemeresoome hõimudega.

2 tk PLC 1x8, Kasseti-Kaardi Sisestamine tüüp Sisend SC/APC Väljund SC/UPC

Viimaste keele kohta ei tea me otseselt midagi, kuid arheoloogiline materjal ja kohanimed võimaldavad väita, et läänemeresoomlasi asus varem ka Peipsi ja Pihkva taga. Idarühma hõimude otsesteks järglasteks võib pidada vepslasi, karjalasi, isureid ja idasoomlasi.

Niisiis kajastab tänapäeva keelte jagunemine põhja- voi kirderühmaks ja lõunavõi edelarühmaks arheoloogia andmetel konstateeritavat kunagist jagunemist ida- ja läänerühmaks, kuigi vahepeal on palju muutunud - endistest idarühma hõimudest on otseselt säilinud ainult põhjapoolsemad. Kahte rühma eristavatest keelelistest tunnustest mainitagu edelarühmas esinevat Õ-häälikut, millele kirderühmae vastab enamasti e ka a, okonditsionaali tunnust, milleks edelarühmas on -ksi- ja kirderühmae -isi- erinevusi asesõnade süsteemis kirderühma keelte demonstratiivpronoomen tämä on edelarühmas arenenud 3.

Seda asjaolu on soome teadlastel tavaks seletada Lääne-Soomeet lähtunud mõjutustega. Niisuguse seletuse on hiljuti andnud ka T, Itkonen; et aga kõiki vepsa, karjala ja idasoome murretes esinevaid jooni pole kuidagi võimalik pidada Lääne-Soomest pärinevateks, siis esitab ta teooria, mille Hurt harja villane long läänemeresoome algkeele murded olevat jagunenud põhja- edelaja kagurühmaks.

Soome läänemurded olevat kujunenud pohjarühma alusel, eesti ja liivi keel edelarühma alusel, muinaskarj ala ja vepsa keele tekkimisel aga olid osalisteks nii pohjarühma kui ka kagurühma murded; viimaste algseks levikualaks olevat olnud 17 19 1. Sellele hüpoteesile võib esitada mitmeid vastuväiteid: ei ole kuidagi põhjendatud, miks vepsa ja mulnaskarjala keel peaksid olema päritolult sekundaarsed ja hilisemad võrreldes läänesoome murretega; oletatav kagurühm jääb puhthüpoteetiliseks, sest pole teada, kui oluliselt see erines Laadoga ja Äänisjärve piir konnas kõneldud murretest; läänesoome murrete ja karjala-vepsa ühisjooni on Õigem seletada mitte ühesuunaliste, vaid nimetatud murrete vastastikuste mõjudega, E.

Helistas kõrts Talbot aastal Iwerne MinsterDorset, Suurbritannia, näitas oma märgina a must koer, ilmselt perekond Boweri hari, kellele mõis kuulus hiliskeskajast kuni Sudbury relvad Turu linna linnapea ja korporatsioon Sudbury, Suffolkon relvade jaoks: Sable, talboti hagija sejeant, kes sõjaväelasel guleerib lõvipassisti valvurit kahe fleurs-de-lys'i või valge hagijas istuv püstine.

Hari on Talboti pea ja kael on kustutatud. Sellist hagijat kasutatakse ka kohaliku kooli ja paljude kohalike spordiklubide logona. Koera on alati kujutatud keelega väljaulatuvalt. See viitab Simon de Sudbury umbes —Canterbury peapiiskop ja Inglise lordikantslersündinud linnas, kelle vapil oli Talboti hagija sejeand bordüüris kinni haaratud, nagu on nähtav kivisse raiutud seinal Canterbury katedraal. Sülle Earls Waldegrave on kahe talboti toetajad. Talboti hagijas oli ka Weston Roadi keskkooli sümbol Staffordshire'is maakonnas Staffordis.